Viimase aasta jooksul maailmaturul toimunud teraviljahindade järsk langus ja ülemaailmne krediidikriis on pannud Eesti teraviljakasvatajad raskesse olukorda.
Rukkikuningas ei saa saagist lahti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Virumaal Loksa külas asuv JK Otsa talu OÜ perefirma harib põldu rohkem kui 2000 hektaril Väike-Maarja ja Tamsalu vallas.
Jaan Kiisk, kes 1997. aastal asutas perefirma, nimetab praegust aega Eesti põllumeeste jaoks väga raskeks.
"Möödunud aastaga võrreldes on odra ja nisu kokkuostuhind langenud kaks korda. Odra ja nisu kilogrammi eest on võimalik praegu saada 1.60, kuid see ei kata tootmiskulusid," rääkis Jaan Kiisk, lisades, et rukist on hetkel märksa raskem müüa.
Raske aasta
Kuigi möödunud aasta teraviljasaakidega võis Eestis üldiselt rahule jääda, kulus Jaan Kiisal kilogrammi teravilja tootmiseks 2 krooni 50 senti.
Pikka aega põllumehe ametit pidanud Jaan Kiisk nentis, et Pandivere mail olid tingimused teraviljakasvatuseks mullu äärmiselt ebasoodsad.
"Kevadkülm kahjustas 650 hektaril JK Otsa talu odrapõlde, kogu augustikuu väldanud sajud tegid saagi koristamise keeruliseks."
Rasketes tingimustes kulus vilja koristamisele rohkem kütust, oluliselt kallimaks läks niiske vilja kuivatamine.
"Tänavuse kevadkülvi teeb keeruliseks ka see, et pangad on karmistanud laenude andmise tingimusi. Pankurid kaaluvad hoolega, kellele krediiti anda. Paljudel põllumeestel napib laenuressurssi," kommenteeris Jaan Kiisk.
Kuigi kütuse ja väetise hinnad on langenud, siis teravilja praeguste kokkuostuhindade juures võtavad põllumehed endale kevadkülvi tehes riski.
"Eesti kliima on heitlik ja majanduslikult niigi nõrgestunud teraviljakasvatajaid võib ikalduse korral tabada pankrotilaine. Kulutused tööjõule, väetisele ja kütusele on tehtud. Kui raha tagasi ei laeku, siis tuleb ebarentaabel tootmine kas lõpetada või ees ootab pankrot," konstateeris Kiisk.
Tulevik ebaselge
Simuna IVAX OÜ juhataja Hans Kruusamägi sõnul on firmal põllumaad 3100 hektarit.
"Praegu on 1600 hektarit talivilja all. Kevadkülviks valmistumine on aga mitmeti muret tekitav. Pole kindel, kas viljale sügisel ostjat leidub ja kui madalad on hinnad," rääkis Kruusamägi.
Parima rukkikasvatajana Eesti Rukki Seltsi poolt rukkikuningaks tituleeritud Kruusamägi ütles, et praegu on tal salvedes 3000 tonni rukist, mida pole olnud võimalik turustada.
Hans Kruusamägi lootis rukist müüa piiritustööstusele viina põletamiseks.
Eesti piiritustehaste tulevik on aga praegu ebaselge. Moe ja Rakvere piiritustehases on töö seiskunud.
Eesti Rukki Seltsi liikme, Väike-Maarja vallas asuva Uuetoa talu peremehe Jaak Läänemetsa arvates tuleb põllumehel teravilja madalate kokkuostuhindade ajal kaaluda põhjalikult iga sammu, et tootmisega mitte miinustesse langeda.
Teravilja kasvatab Jaak Läänemets 750 hektaril. "Panustan sellel aastal rohkem odrakasvatusse, sest teiste teraviljadega võrreldes on kulutused väiksemad," selgitas Läänemets.
Uuetoa talu peremehel on õnnestunud oma möödunudaastane teraviljasaak maha müüa.
Jaak Läänemets on Kevili Põllumajandusühistu nõukogu esimees.
Kevili on põllumajandustootjatele kuuluv ja liikmete kontrollitav põllumajandusühistu, mille liikmed on teravilja- ja rapsikasvatajad üle Eesti.
"Kevili kaudu õnnestus kogu saak müüa ekspordiks, sest Eestis sobiva hinnataseme puhul ostuhuvi puudus," ütles Jaak Läänemets.
Teraviljahindade tõusu lähiajal Jaak Läänemets maailmaturul ei ennusta.
"Eesti põllumeestel tuleb majandamist jätkata teravilja praeguste madalate kokkuostuhindadega," nentis Läänemets.
Jaan Kiisk lisas, et kuigi põllumehed saavad praegu mitmesuguseid toetusi, ei kata need investeeringute vajadust.
"Üheksakümnendate aastate maaelu keerulistel aegadel tekkis põllumajanduses investeerimisse tõsine lünk. Rahastamise puudujääk Eesti maamajandusse on hinnanguliselt rohkem kui paarkümmend miljardit krooni ja üleilmses keerulises majandusolukorras on seda lähiaastatel võimatu korvata," arvas Jaan Kiisk.
Kodumaise põllumajanduse hääbuda laskmist ei pea Kiisk õigeks.
"Ilma kodumaise põllumajandussaaduste tootmiseta oleme veelgi rohkem haavatavad maailmamajanduse kriisidest," hoiatas Kiisk.