Üle neljakümne Rakvere ametikooli õpilase on saanud sel õppeaastal käia välispraktikal. Noored ootavad, et välismaal omandatud kogemustest on kasu tööturule pürgimisel.
Välispraktikast loodetakse abi tööle pääsemisel
13. aprill 2009, 14:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelkõige leidsid välispraktikal käinud noored, et uute kogemuste, julguse ja enesekindluse kõrval on välismaalt saadud Europassi õpirändetunnistusest loodetavasti kasu endale töökoha leidmisel.
"Vast ikka vaadatakse seda paberit ka," uskus Itaalias praktikal viibinud Helen Sipria.
Teistmoodi elu
Pagari-kondiitri erialal õppiva Helen Sipria arvates muutis välispraktikal käimine päris palju mõtlemist. "Seal ollakse lahked ja naeratatakse väga palju, meil on selleni veel pikk maa käia," lausus ta.
Kõikide välispraktikal olnute ühine arvamus oli aga see, et kui Eestis võetakse praktikanti sageli tasuta tööjõuna, siis mujal maailmas olid nad ennekõike õpilaste rollis, kellele juhendajad pööravad ametioskuste õpetamisel suuremat tähelepanu ja rohkem aega.
Viis nädalat Hispaanias Martoses praktikal viibinud tisleriõpilased arvasid, et vähemalt sellel elualal on Hispaania Eestist kõvasti maas. "Hispaanias olid meie praktikaettevõttes masinad pärit aastakümnete tagant ja käsitööd on väga palju, sest seda tähtsustatakse seal rohkem," leidsid noormehed.
Ka üldehituse eriala õpilased meenutasid, et vahel käib ehitamine Hispaanias suhteliselt arusaamatul moel: näiteks kui armatuuri tegemisel sai materjal otsa, võeti hoovi pealt vana grillrest ja pandi see armatuuriks.
Saksamaal Plönis praktikal olnud ehitaja Sander Adamson ja autotehnik Rein Sabolotni nentisid, et saksa pedantsus on viinud meie jaoks mõttetuna tunduva raiskamiseni.
"Ühtegi autoosa ei remondita, lihtsalt pannakse uus jupp, ehkki vana annaks korda teha," rääkis Sabolotni. Adamson lisas, et ka ehitusel ei kasutata materjalijääke, vaid võetakse alati uus asi.
Itaalias Riminis ennast täiendanud kondiitrite arvates on sealsed toidud meie omadest oluliselt lihtsamad. "Nad ei kasuta nii palju maitseaineid, keskendutakse puhastele maitsetele," lausus Elin Nõmtak.
Helen Sipria ütles, et kui kondiitril juhtus mõni tort nässu minema, visati see lihtsalt ära, mitte ei üritatud sellest iga hinna eest midagi teha.
Suur hulk noori käis praktikal eelmise aasta oktoobris-novembris. Neli autotehnikut oli sel ajal Saksamaal Plönis ja neli Itaalias Riminis.
Neli lukkseppa praktiseeris samal ajal Soomes Leppävirtal, neli ehitajat ja neli keskkonnatehnika lukkseppa Prantsusmaal Toulouse`is, kaks kokka Tšehhi vabariigis Dvur Kralove nad Labem toitlustusettevõtetes.
Prantsusmaal käinud keskkonnatehnikutel õnnestus teha ka midagi niisugust, millega Eestis oma tulevases töös ilmselt eriti kokku puutuda ei tule - päikesepaneele paigaldada.
Kaks kokka harjutasid Riminis, tänavu veebruaris-märtsis käis seal veel neli tulevast pagarit-kondiitrit. Hispaaniasse Martosesse viis praktika neli koka, neli tisleri ja neli üldehituse eriala õpilast.
Kõik makstud
Rakvere ametikooli arendusosakonna projektijuht Katre Lomp rääkis, et Euroopa riikides praktika sooritamise võimalus oli kolmanda kursuse ehk lõpukursuse õpilastel, kellel on juba piisavad teoreetilised teadmised oma erialast, praktiliste tööde kogemus kooli õppetöökodadest ja Eesti ettevõtetest ning kes on suvel tööturule sisenemas.
Enne sihtriiki praktikale sõitmist läbisid praktikandid sihtriigi algkeele kursuse (v. a Tšehhis ja Saksmaal praktika sooritanud õpilased - nendes riikides oli kokkulepitud töökeeleks inglise keel). Välisriiki praktikale minna soovivad õpilased pidid läbima konkursi, esitama avalduse ja motivatsioonikirja ning õpetajatest koosnev komisjon tegi oma otsuse.
"Õppevõlgnevusi ei tohi olla ja kahemehed ka välispraktikale ei pääse," selgitas kooli arendusdirektor Pille Padonik.
Kõik õpilaste reisikulud, majutuskulud, kindlustuskulud, ettevalmistavate keelekursuste kulud ja päevaraha kandis Leonardo da Vinci programm.
Järgmisel õppeaastal jätkub Padoniku sõnul projekt "Ametioskuste rikastamine kultuuridevahelises koostöös", mille raames on võimalik tisleri, lukksepa, keskkonnatehnika lukksepa, üldehituse, koka, autotehniku ning pagari-kondiitri eriala õpilastel pääseda praktikale Euroopa riikidesse.
Õpilased, kes uuel õppeaastal välisriikidesse praktikale sõidavad, valitakse välja sel kevadel.