Sellest, et enam samamoodi jätkata ei saa ja midagi tuleb ette võtta, on aru saanud nii president kui parteid. Usalduskriis poliitikute ja kodanike vahel süveneb. Rahval on kannatus katkemas ja juba on siin-seal ka meeleavaldusi korraldatud. Kuskilt tuleb auru välja lasta, et olukord ei muutuks plahvatusohtlikuks.
President Toomas Hendrik Ilvese kokku kutsutud erakondade ja vabakonna esindajate ning ühiskonnategelaste ümarlaud oli kandepinda leidev üritus. Paraku jäi sellestki algatusest mõnele osapoolele mõru maik: parlamendis esindamata roheliste ja konservatiivse rahvaerakonna esindajad ei jätnud oma pahameelt välja näitamata, kui selgus, et neid polegi mängu võetud.
Sõnavõtte ja repliike jagus laua taha mittemahtunutetagi mitme tunni jagu. Aega läks, aga vähemasti jõuti ka millegi konkreetseni. Erakondade ja vabakonna esindajate ning ühiskonnategelaste ümarlaud otsustas, et aruteludes osalemise ja oma sõna sekka ütlemise võimalus erakondade rahastamise, poliitilise konkurentsi ja riigijuhtimise järelevalve üle peab olema kõigil Eesti kodanikel, kes seda vähegi soovivad.
“Me peaksime kõigile võimaldama võimalust kaasa rääkida. Kõige tänapäevasem tee ja eestilikum oleks seda interneti kaudu teha,” nentis president Ilves. Tema sõnul peaks arutelu toimuma avalikult ja avatult. “Facebookis on valmis platvorm selleks.”
Samas ei saa kedagi Facebooki kliendiks sundida, mistõttu käis läbi spetsiaalse platvormi loomise idee. Ja kindlasti tuleks võimalus anda ka sellele osale vanemast põlvkonnast, kes veel interneti kõiki võimalusi enda jaoks avastanud pole.
Positiivne on, et leiti üksmeelselt koordineerija ja protsessi tehnilise poolega tegeleja sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu näol. Kui keegi ei vastuta, siis kipuvad ajad sinnapaika jääma.
Ja ka konkreetsete tähtaegade nimetamine on paljulubav. Ettepanekute põhjal sündinud eelnõud peaksid riigikokku jõudma tuleva aasta 31. märtsiks ja seaduseks saama enne jaanipäeva.
Eks siis paistab, kas ja kui tõhusalt see ventiil töötab.