Elektriautosid Mitsubishi i-MiEV maale toov Silberauto PR-spetsialist Andero Kaha eile põlenguga seonduvat kommenteerida ei soovinud, kuna asjaolud ei olnud selged.
Tavalised seinakontaktid ei ole elektriauto pidevaks laadimiseks ette nähtud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lihtsa selgitusena tõi ta välja, et elektriauto on varustatud tavalaadimisotsikuga, millega saab akud täis laadida koduses elektrivõrgus umbes kaheksa tunniga ning kiirlaadimispunktis vaid 30 minutiga. Laadimiseks asetatakse tavalaadija otsik elektrikontakti, laadimissüsteem teeb enesekontrolli ning pistik ühendatakse autoga. Kui pistik on seinakontakti ühendatud, on võimalik laadimist alustada ka kaugjuhtimispuldi abil. Laadimine lõpeb aku täitudes automaatselt. Ülelaadimine ei ole võimalik.
Munitsipaalasutuste juurde on elektripaigaldistega tegelevad firmad rajanud laadimispunkte, kus toimub tavalaadimine, protsess on seega oma olemuselt sarnane tavapistikust laadimisega. Nii nagu elektriautode ostu, toetab Kredex ka laadimispunktide rajamist.
Eesti elektromobiilsuse (ELMO) programmi juht Jarmo Tuisk ütles, et kindlasti ei ole elektriauto ohtlikum kui sisepõlemismootoriga sõiduk. Tema sõnul sai ELMO programmi vahendusel antud kõigile sotsiaaltöötajatele elektriautodele juurde pandud turvaline laadimissüsteem ning ülevaade, kuidas tagada nõuetekohane laadimine. “KredEx on alati rõhutanud, et elektriauto kodus laadimisel on oluline meeles pidada, et elektripistik, kuhu toitejuhe ühendatakse, peab olema eraldi elektrikilbist tõmmatud,” rääkis Tuisk.
Kodulaadija paigaldamist toetab KredEx eraisikute puhul kuni 1000 euroga ja reeglina katab see kõik kulud turvalise kodulaadimise korraldamiseks. Tuisk tõi veel välja, et tavalised seinakontaktid ei ole ette nähtud pikka aega ja pidevalt maksimaalsel koorumusel kasutamiseks.