Andres Jaadlale oli lõppenud aasta väga raske: ta pidi augustis jätma Rakvere linnapea koha ning seejärel välja astuma ka volikogust, aasta lõpuks sai joone alla ligi kaks ja pool aastat kestnud kohtusaaga, kus ta mõisteti õigeks neljas episoodis ning süüdi kahes.
Viru maakohus mõistis detsembri lõpus Andres Jaadla õigeks neljas huvide konflikti puudutavas süüdistuse episoodis, kuid määras talle iseendaga tehingute sõlmimise eest 11 268 euro suuruse rahalise karistuse.
Andres Jaadla, mida on see protsess peale linnapea koha kaotuse kaasa toonud?
See on olnud päris keeruline aeg nii mulle kui ka mind ümbritsenud inimestele, mu lähedastele. See protsess on olnud nii pikk, et keegi selle algust enam ei mäletagi. Meenutan, et mind süüdistati kuues episoodis: aastatel 2007–2008 linnavalitsuse istungitel osalemises või mitteosalemises ning kahele linnavalitsuse otsusele järgnenud lepingute allkirjastamises.
Kusjuures mind ei ole kunagi süüdistatud selles, et ma oleks kuidagi linnale kahju tekitanud või ise kasu saanud.
Olen kogu selle aja ise tunnetanud, et tegelikult ma valesti käitunud ei ole, vähemalt oma sisemiste tõekspidamiste ja eetiliste arusaamiste järgi. Praegu on heameel tõdeda, et ka kohus on jõudnud järeldusele, et enamikus mulle süüks pandud episoodides pole ma õigusrikkumist toime pannud ning kuriteokoosseis puudub.
Mis puudutab neid kahte episoodi, milles mind süüdi mõisteti, siis on nii, et kõik lepingud linnas allkirjastabki linnapea. Kohtuotsuse järgi poleks ma tohtinud neile alla kirjutada, aga seadus ka ei ütle, mis siis tegema peab.
Minu jaoks oli see õigusvaidlus väga keeruline. Kohtuotsus jõustus osaliselt, karistust ei määratud, kogu kohtulahend oli Eesti õiguspraktikas teatud mõttes ainulaadne. Samal ajal pidin tegema oma igapäevatööd.
Ja kui sa tead, et ei ole süüdi, siis võitled lõpuni. Kasutasin kõiki oma õiguslikke võimalusi. Ei läinud kaasa meedias kohati lausa inetuks läinud hoiakutega.
Sellist protsessi ei kujuta ettegi, enne kui selle sisse satud. Tagantjärele vaadates tundub, et protsessi läbiviimise ja õigusikkumise suhe oli ikka väga paigast ära.
Tundub, et oli vaja nn näidiskaasust. Algas ju uurimine sellest, kui sisuliselt ette hoiatamata tuldi linnavalitsusse, viidi sealt kaasa pea kõik seitsme aasta raamatupidamisdokumendid. Mitu meest lohistasid suuri musti kilekotte sadade dokumentidega mööda linnavalitsuse koridore. Üle kuulati kümmekond tunnistajat. Kogu selle mitu aastat kestnud uurimise ja kohtu tegevuse igat sammu saatsid meedias võimendatud süüdistustest tulenevad pressisõnumid. Kui palju närve ja aega kulutati. Tulemuseks on aga see, et enamikus süüdistuse punktides ei olegi ma toime pannud õigusrikkumist ning vaid kaks allkirja linnavalitsuse kinnitatud lepingutel oleks võinud olemata olla ja on õigusvastased. Selle nimel kaks pool aastat inimest tampida! Vägisi paneb mõtlema, kas siinkohal on õigusmõistmise kaalukausid ikka paigas.
Tänan väga neid inimesi, kes olid sel keerulisel ajal mu kõrval ja mind toetasid. Niisugune aeg ning meedia kõrgendatud tähelepanu panevad inimsuhted tugevasti proovile. Sellises olukorras pääseb inimloomuse varjatud osa esile. Hindad paratamatult mitmeid asju ümber.
Kohtu määratud rahaline karistus on päris suur – 11 268 eurot.
See on ka minu jaoks väga suur rahasumma, tuleb siis jõudumööda tasuda.
Tundub, et linnapea koht teile sobis ja te nautisite selle ameti pidamist, küllap oli väga valus loobuda.
Eks hinnangu minu tööle annavad teised ja eelkõige kogukond ise. Linna valitsemine on meeskonnatöö ja sel perioodil, kui ma olin linnapea, oli meil väga hea meeskond. Tunnustus tehtule on kasvõi see, et teie enda lehes oli just uudis, kuidas 2012. aasta tõi linna jaoks kaasa seninägematud investeeringud – suurimad Eestis, 269 eurot elaniku kohta.
Ega ühegi südamega tehtava töö sunnitud poolelijätmine pole kerge. Ma küll linnapea kohalt taandusin, kuid mul on heameel, et volikogu ning linnapea Toomas Varek on jätkanud suunda, mis sai võetud.
Kas uus linnapea Toomas Varek on teiega nõu ka pidanud?
Eks töö ole talle ju tuttav. Pärast ameti üleandmist me vestlesime mõned korrad, rääkisime pooleliolevatest asjadest, ja oleme suhelnud ka jooksvalt hiljem, kuid eks linnapea ajagraafik on teatavasti tihe.
Rakvere abilinnapeade vahetusest on saanud juba naljanumber, samuti on lennanud mitu linna allasutuse juhti. See ei mõju linna mainele just positiivselt.
Kuna linnavalitsemine on meeskonnatöö ning linnavalitsuse ja volikogu ühistöö, siis peavad väga selgelt olema kokku lepitud teatud ametiisikute ja ametkondade tööülesanded.
Süsteemis sees peavad olema rollid jaotatud, aga kui näiteks abilinnapea hakkab igasse valdkonda sekkuma ja tegema allasutuste juhtide tööd, siis lähevadki inimsuhted paigast ära ja tagajärjeks on konfliktid.
Olen siin olnud seisukohal, et allasutusi juhtigu nende juhid. Linnavalitsuse tegevuseks on koordineerida allasutuste tööd ja luua linna valdkondadest tervikpilt ning seda volikogu antud suundadest lähtuvalt üheskoos kujundada. Üldiselt olen arvamusel, et linnal on hea maine. Tuleb luua häid asju ja nendest rohkem rääkida. Omavahelise kemplemisega positiivset kuvandit ei loo.
Uus abilinnapea Rainer Miltop on kristliku eluvaate ja omavalitsuskogemustega ning linna majanduskomisjoni juba aastaid väga hästi juhtinud, usun, et ta suudab natuke kärisenud inimsuhted hariduse ja kultuuri vallas taastada.
Linnapea roll on siin kahetine: ühelt poolt tuleb linna tuua raha ja teine asi on lõigata linte. Tundub, et esimeses osas sai ise eelmisel aastal tehtud päris tublit tööd, ning on hea meel, et ka teise etapiga saadi linnas kenasti hakkama. Selleks et linn areneks, peavad linnajuhtidel olema kontaktid, ning ka Toomasel (Toomas Varekil – toim.) on need olemas.
Millega te pärast linnapea kohalt taandumist ise tegelenud olete?
Kui nüüd päris aus olla, siis see, et sind süüdistatakse, mõjub ikkagi väga raskelt. Seda ei saagi seletada neile, kes pole midagi niisugust ise läbi elanud. Sa küll tead, et ei ole süüdi, aga kohtuotsus tuleb teine. See teadmine rusub ning sellest ei ole kerge üle saada. Õiguse ja õigluse dilemma. Kõige raskem on olnud leppimine tehtud ülekohtuga. Sisemine andestamine võtab aega. Samas on see olnud aeg, mil olen saanud rohkem olla koos pere ja lähedastega, kellega olemise aega linnapea amet kindlasti röövis. See on asjade rõõmsam pool.
Ma arvan, et tänaseks olen enda jaoks asjad selgeks teinud ja inimlikult möödunust üle saanud. Tööalaselt olen rakendanud end rohkem Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikmena. Samuti olen juhatuse liikmena teinud ettevalmistusi Targa Maja kompetentsikeskuse rakendamiseks just arenduse ja koolituse suunal.
Mis seisus Tark Maja praegu on?
Praegu käib projekteerimine, mis lõpeb kevadel, siis tuleb välja kuulutada ehituse riigihange. Ehituseks läheb tõenäoliselt novembris.
Kuidas tulevad teie jaoks kohalike omavalitsuste valimised?
Jah, on valimiste aasta, valimised tulevad, aga siin peab võtma ühe sammu korraga.
Olete Rakverega endiselt seotud, kas oli mõtteid siit hoopis mujale minna?
Eks emotsionaalsetel hetkedel tuleb ikka pähe mitmesuguseid mõtteid ja on olnud ka muid pakkumisi, aga ma arvan, et Rakvere on hea koht elamiseks ja töö tegemiseks. Palju on teha.
Me peame hoidma neid inimesi, kes siin linnas ja maakonnas on võimelised midagi tegema ja arendama.