Lugemishüppe esinumbriks tõusis “Sillamäe passioon”

Kaili Õunapuu-Seidelberg tabas broneeritud raamatute riiulist mõned menukid. Õhtuks olid kõik uute lugejate käes. Foto: Arvet Mägi

Kui mullu troonis loetumate raamatute edetabelis “Hamlet” koos kriminaalse “Lohetätoveeringuga tüdrukuga”, siis tänavu vallutasid Virumaal kindlalt tipu eesti mehed Andrei Hvostov ja Vahur Kersna.

Lääne-Virumaa keskraamatukogu lugemisaasta kokkuvõtted näitavad igas kategoorias, et eesti kirjandus on virulastele hingelähedane ja huvi kultuuriajakirjade vastu püsib endiselt kõrge.

Kui keskraamatukogu loetavaim teos on Andrei Hvostovi “Sillamäe passioon”, Vahur Kersna “7 x 7” tihedalt kannul, siis Lääne-Virumaa raamatukogude kokkuvõttes on vastupidi. Aga eks ole juba kirjanduse ajaloost teada, et kord on Vestmann all ja Piibeleht peal ja siis jälle vastupidi.

Et seekord on lugemisilma teinud Virumaa kirjandusauhinnaga pärjatud “Sillamäe passioon”, on virulaste jaoks eriti magus teadmine.

“Kui 2011. aasta kõigi laenutuste edetabelites oli küllalt palju kohustuslikku kirjandust, siis seda on jäänud edetabelis vähemaks. Juhivad eesti kirjanike teosed,” tutvustas Lääne-Virumaa keskraamatukogu direktor Kaili Õunapuu-Seidelberg muutusi lugemiseelistustes.

Rahva hinnangul ehk laenutuste põhjal lugemist väärt raamatutest on raamatukogu rivistanud tabelitesse 20–30 paremat. Kõigi lugejarühmade kokkuvõttes enam laenutatud raamatute hulgas on kolmandal kohal Manona Parise “Minu Moskva”, järgneb Sofi Oksaneni, keda ka juuri pidi eestlaseks arvame, “Puhastus” ning eestimaalasest Justin Petrone “Minu Eesti” teine osa.

Alles kuuendal kohal on esimene välisautor – Sören Olsson teosega “Berti päevik” – ning kümnes Stieg Larssoni “Purustatud õhuloss”. Nende vahele mahuvad Aino Perviku “Arabella, mereröövli tütar”, Margus Karu “Nullpunkt” ja Epp Petrone “Minu Ameerika” kolmas osa “Kriis”.

Kaili Õunapuu-Seidelbergi sõnul on “Minu”-sari jätkuvalt populaarne – esikahekümnesse mahub sellest tervelt viis teost.

““Minu”-sarja on ilmunud üle 50 raamatu, aga neid loetakse kõiki, ka varem ilmunuid. Me ei jõua neid riiulisse pannagi, sest kogu aeg laenutatakse. Usun, et neid loetakse sama usinalt ka tänavu,” rääkis Õunapuu-Seidelberg. Parasjagu oli raamatukogus lühikese peatuse teinud sarja viis raamatut. “See on kergem lugemine, pole reisiraamat klassikalises mõttes, seal on sees isiklik kogemus sellest maast, pilte on ka,” vaagis ta sarja populaarsuse põhjuseid.

Direktori sõnul mängib laenutustes oma rolli ka eksemplaarsus: mida rohkem on ühte või teist teost raamatukogus, seda suuremal hulgal inimestel on võimalik seda lugeda. Laenutusi arvestatakse kõikide eksemplaride pealt kokku.

Kuna rahva huvi on suur, siis on Hvostovi ja Kersna raamatute laenutustähtaega lühendatud kolmelt nädalalt kahele. “Lugejad on selles suhtes hästi arusaajad, sest eks nad on ise ka raamatuid järjekorras oodanud,” mainis Õunapuu-Seidelberg.

Täiskasvanud lugejad, keda on raamatukogus 52 protsenti, on tabeli tippu lugenud Justin Petrone “Minu Eesti” teise osa, järgnevad Kersna, Hvostov ja Paris. Loetavad on Kadri Kõusaar ja Indrek Hargla, suur huvi on inglise ja soome keele õpperaamatute vastu.

“Valdav on ilukirjandus, nii tõlke- kui ka eesti kirjandus,” kommenteeris direktor. Pisut on langenud huvi elulooraamatute vastu, populaarsed on olnud Kaljo Kiisk ja Sulev Nõmmik.

19 protsenti lugejaskonnast on põhikooliõpilased ning nende lugemistabel on direktori hinnangul lõbus ja kirju – on kohustuslikke teoseid, aga ka Piret Raua ja Mika Keräneni raamatuid. “See kokku on rõõmus lugemine lastele ja nad loevad päris hästi,” arvas ta.

Pensionäre ja üliõpilasi on kumbagi lugejate hulgas 9 protsenti. Pensionäride tabelit juhivad Kersna ja Hvostov, järgneb Marcia Willett südamliku sarjaga “Andestus: Chadwicki perekonnakroonika”, mille kõik neli osa on esikümnes, ning Eerik Tohvri raamatutega “Naabrid” ja “E-armastus”.

Üliõpilastega on asi hoopis teine: see on selgelt õppekirjanduse tabel. “Edetabelist tuleb välja, et populaarne on õigus­õpe, igasugused uurimisviisid ja -meetodid, juhtimisalane kirjandus. Lugemispildis kajastub ka see, et Rakveres õpitakse alushariduse pedagoogikat,” ütles direktor.

Gümnaasiumiõpilaste lugemisi juhivad Dostojevski “Idioot”, Salingeri “Kuristik rukkis” ja Shakespeare’i “Hamlet”, järgnevad Maeterlinck ja Tammsaare. “See on selgelt kohustusliku kirjanduse nimekiri. See sõltub igal aastal sellest, mis kohustuslikuks tehakse,” selgitas Õunapuu-Seidelberg.

Videosalvestistest saab raamatukogu laenutada vaid neid, mille kohta on sõlmitud lepingud. Oma teoseid lubab laenutada põhiliselt Eesti Rahvusringhääling. Tabelit juhivad “Buratino tegutseb jälle”, “Kessu ja Tripp” ning “Karls­son katuselt”.

Kuigi ajakirjade laenutustabelit alustavad Tom & Jerry ja Miki Hiir, mida on kogus palju, siis kolmandaks tulnud ajakirjale Burda järgnevad Vikerkaar, Akadeemia ja Imeline Ajalugu. Populaarsed on ka käsitööajakirjad, samuti kodumaised naiste-, kodu- ja terviseajakirjad. Tabel on kirjum kui varem, tõdes Kaili Õuna­puu-Seidelberg.

“Kultuuriajakirjanduse lugemisega on meil alati olnud hästi, ka enne seda, kui sellest laialt rääkima hakati. Uus on tabelis seitsmendal kohal paiknev Imeline Ajalugu, mis leidis kiiresti lugejaskonna, samuti Psühholoogia Sinule. Kroonikat loetakse varasemast vähem, sest ajakirjade valik on suurenenud,” nimetas ta.

Et saada kultuuriperioodika lugemisest paremat ülevaadet, tehti ka kohalkasutuse statistikat. See näitas, et Akadeemia, Vikerkaar, Looming on väga loetavad, ajalehtedest võetakse riiulist sageli Sirpi ja Õpetajate Lehte.

Pikad järjekorrad on raamatukogus teostele “Kui tuvid kadusid” ja “50 halli varjundit”, millest saavad ilmselt selle aasta lugemishitid.

Kaili Õunapuu-Seidelbergi hinnangul on lugejad hakanud end aina meelsamini järjekorda panema, sest siis on kindel, et raamat jõuab varem või hiljem kindlasti nendeni. Üha rohkem kasutatakse võimalust võtta järjekorda või reserveerida raamatuid interneti teel. “Meil on väga hea meel, et inimesed seda võimalust kasutavad. Need on väga teadlikud lugejad, kes valivad, mida täpselt lugeda tahavad. Mõni lugeja on 20 raamatu järjekorras ja tal on kogu aeg lugemisjärg ees,” rääkis Kaili Õunapuu-Seidelberg.