Majandus: Mobiiltelefon on pandimaja peamine valuuta

, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Arvet Mägi

Lääne-Virumaal on neli pandimaja, kõik täiesti erinevad. Kolm neist õitsevad Rakveres, üks hingitseb Tapal.

Telefon on ese, mida tuuakse panti kõige sagedamini. Haruldasemad ja spetsiifilisemad asjad kaubaks ei lähe. Näiteks ajakirjanike igapäevast tööriista diktofoni ei olnud nõus vastu võtma mitte ükski pandimaja.

“Tundub, et läheb ühtemoodi. Võib-olla ostavad inimesed pisut rohkem oma asju tagasi ja teisalt ostetakse iga päev ikka ka siit mõni asi – võib soodsa hinnaga leida endale päris toredaid asju,” rääkis Incassor OÜ Q pandimaja klienditeenindaja Marika Kirjutaja. Q pandimaja on Rakveres Vilde tänavas asuv suhteliselt väike keldripoe tüüpi koht, kus on seinte ääres reas tööriistad ja jalgrattad, riiulites arvutid ja helitehnika ning letis klaasi all peamiselt mobiiltelefonid.

“Telefonidel peab olema kaubanduslik väljanägemine, hinna määran ise. Hinnad muutuvad, nendega peab kursis olema,” selgitas Marika Kirjutaja panti võtmise tingimusi. Minimaalselt saab Q pandimajas eseme panti jätta nädalaks ja intress on keskmiselt protsent päevas – see oleneb kokkuleppest ja panti jätmise ajast. Enamik asju ostetakse ikka tagasi, umbes neljandik jääb välja ostmata. “Kuu teisel poolel rohkem laenatakse ja esimesel ostetakse rohkem välja ja pikendadatakse lepinguid,” märkis ta.

Laada tänaval Rakvere bussijaama vastas asuv Luutar Laenud näeb välja nagu noobel juveeliäri. Kõik esemed on klaasist vitriinides ja riiulitel ning ruum ise valgusküllane. Pandimajade liidrina nad ennast ka internetis reklaamivad. Seal leiab riiulitelt näiteks mängukonsooliga ühilduvaid kitarre, tule- ja veekindla mobiiltelefoni, kuldmünte ja turvasüsteemi. Kuld- ja hõbeesemed hinnatakse väärismetalli grammihinna järgi. Näiteks vana hõbedast portsigar maksab 220 eurot.

Kõige kallimaks Luutar Laenude Rakvere kontoris müügil esemeks on 787 eurot maksev kuldkett. “Rahvast käib pidevalt,” ütles müügikonsultant-klienditeenindaja Ülle Rütman, väites, et pole vahet, kas on kuu lõpp või algus.

Minimaalset saab Luutar Laenudes asju panti jätta viieks päevaks ja maksimaalselt 35 päevaks üheprotsendilise tasuga päevas. “Kui ese maksab 320 eurot või rohkem, on panditasu ainult pool protsenti laenutasust,” selgitas Ülle Rütman. Müüki lähevad panti antud esemed nädal pärast tähtaja üleminemist ehk siis kaheksandal päeval tagasiostu tähtajast arvestades. Enamik panti võetud esemestest ostetakse Rütmani sõnul siiski tagasi. “Aga me mitte ainult ei võta panti, vaid ostame ka esemeid kokku ja meil on ka komisjonimüük,” lisas ta.

MP Credit OÜ Võidu Laenukontor Võidu tänavas on üsna avar ja sealt leiab nii mobiiltelefone, kodutehnikat, suuski kui ka laias valikus tööriistu. Palju on mitmesuguseid päikeseprille, mis teistes pandimajades silma ei hakanud. 30 euroga on võimalik osta uued trendikad Dolce & Gabbana päikeseprillid. Kõige kallim müügis olev ese oli seal 192 eurot maksev videoprojektor.

“Väga rahulik aeg on praegu. Jõulud on läbi ja jaanuar on üle elatud, eks detsember ja jaanuar ole meie klientidele kõige raskemad,” nentis klienditeenindaja Sirje, kes oma perekonnanime ei soostunud ütlema. Võidu tänava pandimaja klientuuri moodustavad enamasti ühed ja samad inimesed. Püsiklientide hulgas on nii hästi hakkma saavaid inimesi kui igapäevaselt piskuga läbi ajama pidavaid kodanikke. “Pensionäre on palju, nad ei tule oma väikesest pensionist arvete maksmisega toime ja pärast arvete maksmist on elamiseks tarvis raha, mille saamiseks pöördutaksegi pandimajja. Üks konkreetne pensionär näiteks arvestas välja, et peab hakkama saama seitsme euroga nädalas,” rääkis Sirje, lisades, et minimaalsega läbi ajavate pensionäridest klientide üks peamisi toiduostmise kohti on Võidu tänava ladu. Parematel päevadel, näiteks detsembris, külastab pandimaja kümmekond klienti, kuid vahel tuleb klienditeenindaja sõnul ette ka nullpäevi, mil pole ühtegi pandiandjat. “Talv on õnneks leebem olnud ja küttepuid on inimestel vähem läinud, see ka mõjutab,” selgitas Sirje. Panti andmise miinimumaega ei ole Võidu tänava lombardis kehtestatud, maksimaalselt saab oma asja panti jätta kuuks ajaks ja siingi on panditasu protsent päevas. “On ka olnud juhtumeid, et asju on panti jäetud tunniks ajaks,” meenutas Sirje. Erinevalt kahest konkurendist ei kuulu Võidu tänava pandimaja ühtegi üleriigilisse pandimajaketti.

Kui kolm pandimaja mahuvad Rakverre lahedasti ära, siis Tapal on ühelgi pandimajal keeruline ära majandada.

“Tapa on surnud koht, siin ei ole rahvast. Rakvere on ikka suur linn,” nentis Serol Projekt OÜ Tapa pandimaja juhatuse esimees Olga Ivanova. Tema sõnul käib Tapa pandimajas varasemaga võrreldes tunduvalt vähem rahvast, sest paljud on Tapalt lahkunud ja linnatänavad inimestest enamiku päevast tühjad.

Pandimaja kliente on vähemaks jäänud ka kulla kokkuostjate tõttu, kes vahepeal käisid iga kuu, eelnevalt värvilisi reklaame postitades ja inimesi väidetavalt heade hindadega oma kulda maha müüma meelitades. Olga Ivanova sõnul ostsid “parimat hinda” pakkuvad kokkuostjad kulda 12 eurot gramm, samal ajal kui Tavid maksis grammist 22 eurot. Ja pandimajal on tööd nüüd palju vähem, sest inimesed on oma kulla kokkuostjatele maha müünud, varem nad pantisid seda.

Ivanova on mõnel kuul isegi kaalunud Tapa lombardi sulgemist, kuid siis jääks klienditeenindaja tööta ja seda ta ei tahaks, ning eks hinges ole pisuke lootus parema tuleviku suhtes ka.

“Tahaks uskuda, et olukord läheb paremaks. Võib-olla kui elektriraudtee hakkab Tapani sõitma, siis tulevad noored siia elama tagasi,” ütles Ivanova.

Panti võtab Tapa pandimaja läbi raudukses oleva pilu peamiselt mobiiltelefone ja kulda. “See ei ole normaalne, kui mees toob televiisori panti ja kui naine õhtul koju tuleb, siis on telekas läinud ja ei olegi midagi vaadata. Pesumasina panti toomine on samuti imelik,” rääkis Olga Ivanova. Tööriistu Tapal vastu ei võeta, sest nende puhul on kahtlus, et need võivad olla varastatud, suurem. Ivanova ütles, et soovitab oma müüjal iga vähimagi kahtluse korral jätta ese pigem vastu võtmata, kui et pandimajja satub mõni kahtlase päritoluga ese.

Tapa pandimajas käivad Olga Ivanova sõnul põhimõtteliselt ühed ja samad inimesed. Püsikliente on 30–40 ringis, nende seas on nii pensionäre kui ka lastega peresid, kes ei oska alati palgapäevani rahaga välja tulla.

“Oleme huvitatud, et inimesed ostaks oma asjad välja ja tuleks uuesti tagasi,” ütles Olga Ivanova.

Ta rõhutas, et pandimaja erineb laenuandjatest selle poolest, et inimest ei hakata taga otsima, kui ta raha tagasi ei maksa, ning võlg ei kasva, lihtsalt panti antud asjast jääb maksmata jätmise korral ilma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles