Elina Kononenko: See meie Rakvere

, Võru elanik, Rakvere kodanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elina Kononenko
Elina Kononenko Foto: Erakogu

Selle nädala algul tuletati mulle meelde siiani vähe tuntud Rakvere laulu, mille refrään kõlab: "See on see meie Rakvere, see meie, meie Rakvere."


Laul sündis 2000. aasta augustis tagasiteel Saaremaalt Rakveresse. Reis kujunes ülimalt lahedaks, kuid sellegipoolest laulsime tagasi tulles laulu Rakverest - see ütleb selle linna kohta nii mõndagi.



Rakvere-laulu salmide osa laulis nüüdseks manala teele lahkunud poeet-muusik Neeme Plutus. Loodan, et mõnusa rütmiga ja kergelt kaasalaulmist võimaldav laul ei ole igaveseks kadunud.



Erinevalt paljudest teistest Eesti linnadest polegi Rakverest paraku keegi menulaulu kirjutanud. Ent see ei kahanda veel selle linna väärtust.



Kõik vajalik olemas


Kui ma veel Rakvere koolilaps olin, siis mõtlesin, et suurena ma kindlasti ei tahaks Rakveresse elama jääda. Nojah, toona oli minu kindel eesmärk kolida Ameerikasse ...



Elu on läinud nii, et ei mina ega suurem osa minu klassikaaslasi enam Rakveres ei ela, kuid kõik tulevad siia suure rõõmuga alati käima ning on huvitatud linnauudistest.



Kui elu nõuaks, siis elaksin Rakveres ka praegu väga hea meelega, sest kõik eluks vajalik on siin olemas ning peale selle veel mahukas kultuurikalender, palju rohelisi parke, (vee)­spordi­võimalused, ja mis seal salata - isegi korralikud poed.



Kuigi olen rohelise elustiili pooldaja, olen kõige rohkem endisi rakverlasi kohanud just siinses kaubandusvõrgus.



Minu soov on siiski, et Rakveret saaks tulevikus pidada ka ökolinnaks. Praegu torkab näiteks silma, et autode ja jalgrataste suhe on totaalselt inim- ja loodusvaenulikuma kasuks, rattateid võiks tunduvalt rohkem olla.



Tuleb tunnistada, et mujal Eestis Rakveret kiidetakse, ja mis veelgi olulisem - Rakveret ka tõesti teatakse.



Eelkõige muidugi rõhutatakse linna kena välimust. Paljudele on "hinge läinud" tarvas. "Linn tarva varvaste all," kostab seepeale luulelemb.



Võrulased näiteks külastavad päris palju Rakvere uut veekeskust. Mu töökaaslane Võrust kohtas Aqva hotellis täiesti kogemata kahte Võru tegelinskit.



Teine seal­ne hea tuttav aga plaanib Muumimaa ja Egiptuse kõrval tänavu siia veemõ­nusid nautima tulla ja tahab tutvuda kindlasti ka linnaga.



On väga oluline, et Eestimaa paiku tunneksid ka eestlased ise.



Saatuslikud detailid


Tunnen üht Kesk-Eesti inimest, kes ütleb, et Rakveres elavad kurjad inimesed. Mina sellega nõus ei ole. Selle järelduse tegi too persoon lapsepõlves sugulasi külastades, kui ühelt tädilt riielda sai. Riiakaid tädikesi on tegelikult kõikjal, ka Võrus.



Ent see seisukoht näitab, et lõdvaks lasta end ei tohi, sest üldistusi tehakse üksikute detailide põhjal.



Ühe lõunaeestlasest vestluspartneri kommentaar Rakvere kohta aga jäi napiks, sest noormehed polnud kuidagi kesklinna üles leidnud. Raske uskuda, kuid võtame teadmiseks.



Siinkohal olgu öeldud, et konkreetse linnasüdame olemasolu on Rakvere linna väga suur pluss. Nii mõneski Eesti linnas, nende seas Võrus, konkreetne linna keskpaik puudub.



Mulle on jäänud ka mulje, et Rakvere linna inimesed hoolivad üksteisest: maaslamajatele kutsutakse abi, noorel emal aidatakse lapsevanker trepist alla tõsta jne.



Lapsevankriga liiklemine pole siin linnas paraku igal pool lustiline ettevõtmine, ilmselt siis mitte ka ratastooliga.



Vead ja head


Kõik ei ole Rakvere linnas paraku kiiduväärt. Ma loodan, et kui linna sünnipäevapidustused läbi saavad, leitakse aega ja tehakse korda siinsed laste mänguväljakud.



Eriti mannetus seisus on praegu Seminari-Kungla ristmiku servas asuv mänguplats. Korrastustöödele võiks rakendada linna töötuid.



Ka linnaplaneerimine pole sada protsenti õnnestunud. Kõnniteed on rajatud, kuid nii mõneski kohas lõpevad need äkitselt autoteel, nagu näiteks promenaadi



Säästumarketi-poolne ots, mis suubub kolmest suunast ründavate autode keskele.



Ülekäiguradade vähesusest strateegiliselt õigetes kohtades ei maksa rääkidagi.



Ent nii nagu ei leidu ilmas ideaalset inimest, ei leidu ilmselt ka ideaalset linna.



Väikesed vead aitavad paremini märgata head. Depressiivseks väikelinnaks pole Rakveret igal juhul põhjust pidada.



Palju õnne sünnipäevaks ja pikka iga sulle, armas kodulinn!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles