Alates möödunud aasta augustist näeb seadus ette, et kui olulise looduskaitselise piiranguga kinnistu omanik soovib oma maad müüa, siis tuleb see riigil ära osta.
Jaanus Tamkivi: Looduskaitselise maa tehingud kiiremaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu ootab ostujärjekorras 735 kinnisasja. Valdavalt on tegu nendesamade looduskaitsealuste maadega, mille suhtes omanikud on algatanud vahetusmenetluse.
Osa avaldusi ulatub seitsme aasta tagusesse aega, suur osa on esitatud siiski viimasel paaril-kolmel aastal. Enim taotlusi on Harju- ja Saaremaalt (kummastki üle 100), nimekirja lõppu jäävad Lõuna-Eesti maakonnad, kust igaühest on laekunud paarikümne avalduse ringis.
Vajalik oluline piirang
Tegu on siis selliste maade ehk kinnistutega, kus asub mõni kaitstav looduse üksikobjekt või mis asuvad kogu ulatuses kaitse- või hoiualal või püsielupaigas. Ehk teisisõnu - omanik ei saa neid maid oma tahtmist mööda kasutada ja nende majandamisega tulu teenida, sest kaitsekord seab olulised piirangud.
Rõhutan, et tegu peab olema tõesti olulis(t)e looduskaitselis(t)e piirangu(te)ga. Sooviga omanikele neid piiranguid kompenseerida algataski riik selliste kinnisasjade omandamise.
Praeguseks ehk napilt alla aastaga on ostu-müügitehinguni jõutud 17 katastriüksusega. See ei olegi nii väike arv, kui arvestada, et tegu on mitmepoolsete keeruliste rahaliste toimingutega, kus on mängus miljonid kroonid.
Oleme arvestanud, et juhul, kui keskkonnaministeeriumi rahakotis oleks igal aastal maade ostuks 50 miljonit krooni, saaksime aastas rahulda umbes 60 avaldust. Järjekorra lõppu jõuaksime sellise tempoga umbes kümne aastaga.
Tasaarvestuse võimalus
Ootajale on kümme aastat pikk aeg. Isegi ülekohtuselt pikk, kui tegu on näiteks omanikuga, kellel on maa kasutamiseks hea ja kasumit tõotav äriplaan, kuid see tuleb looduse kaitsmise nimel oluliselt ringi teha või hoopis maha matta. Sestap peaks maatoiminguid kiirendama.
Keskkonnaministeerium ongi koostöös maa-ametiga hakanud ette valmistama looduskaitseseaduse muudatusi, mis võimaldaksid kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasjaga osaleda riigimaa müügioksjonitel.
See tähendab, et kui keegi maaostuhuviline on enampakkumisel võitnud riigile kuuluva kinnisasja ostu õiguse ja tal endal on olemas kaitstava loodusobjektiga kinnisasi, siis ta võib sellega oksjonil võidetud maatüki eest maksta.
Ehk tegu oleks tasaarvestusega: riik saab minult piirangutega maatüki ja mina saan riigilt vastu just selle maatüki, mille ise oksjonil välja valisin ja võitsin. Seejuures ei pea ostetav ja müüdav maatükk asuma samas maakonnas ega olema samasuguse kasutamise sihtotstarbega.
Samas on oluline, et tasaarvestamist saaks taotleda vaid see enampakkumise võitnud isik, kelle loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamiseks on riik algatanud menetluse.
(Kinnisasja omandamiseks tehtud avaldusi nende laekumise järjekorras näeb keskkonnaministeeriumi kodulehel aadressil http://www.envir.ee/1077214.)
Juhul kui riigile kuuluva kinnisasja enampakkumise võitjale kuulub mitu piirangutega kinnisasja, võib ta näiteks suurema/väärtuslikuma riigimaa saamiseks taotleda nende maksumuse liitmist.
Selline piirangutega maadega tasaarvestamine võimaldaks neil maaomanikel, kes seda soovivad, oma piirangutega kinnistutest kiiremini vabaneda. Samas on võitja ka riik, sest saab piirangutega kinnisasju oluliselt kiiremini omandada ja oksjonite kaudu rohkem maad käibesse anda. See kõik elavdab majandust.
Kes teeb tehinguid?
Tasaarvestamise korral määrab kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja väärtuse keskkonnaministeerium või tema volitatud asutus.
Hinna määramise aluseks on pika pealkirjaga määrus "Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused".
See, et riigiasutus otsustab hinna üle, tundub mulle kõige õiglasem ja objektiivsem, sest just riigil on olemas vastav teave, vahendid ning oskused. Näiteks maa-ametil on juba 1996. aastast nii kinnisvaratehinguid kui ka üleriigilisi hindu kajastav andmebaas ning pikaajaline maatehingute kogemus.
Pidevalt täieneb ka maa-ameti elektrooniline andmebaas, mis tähendab, et enampakkumisele pandud maid saab kodulehe kaudu kaartidelt vaadata. Pole põrssa kotis ostmist.
Millal ja kuidas tasaarvestamise võimalus teostuma hakkab, on praegu vara öelda, sest paljugi on veel vaja täpsustada.
Kui keskkonnaministeerium on seadusemuudatuse ette valmistanud, läheb see eelnõuna oma tavapärasele kooskõlastusringile, kus kõik asjast huvitatud saavad oma ettepanekutega lagedale tulla. Lõpliku sõna ütleb riigikogu.
Ise küll loodan, et juba tänavu jõuame esimeste tasaarvestusteni.