Kommentaar: Kliimaprobleemid ei ole ainult riigimeeste asi

, Taani suursaadik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirsten  Geelan.
Kirsten Geelan. Foto: AFP / Scanpix

Põhjakeskuses oli juuni viimasel nädalal avatud Taani saatkonna koostatud kliimamuutuste, taastuvenergia ja energiasäästlikkuse teemaline näitus, mis toetab jätkusuutlikku energiatootmist ja -tarbimist.


Rakveres peatus näitus oma teel läbi kõikide Eesti maakondade.

Taanis peetakse tänavu detsembris ÜRO kliimakonverents COP15.

Maailma riikide esindajad kogunevad Kopenhaagenisse, kus loodetakse sõlmida uus kliimakokkulepe. Kyoto protokolli järgse lepingu eesmärk on ohjata inimtegevuse mõjusid ning vähendada kliimamuutuste tagajärgi, mille sarnaseid ennustab ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC).

Taani toetab igati uue kliimakokkuleppe sündimist ning teeb selle tagamiseks tihedat koostööd rahvusvaheliste partneritega.

Kliimamuutustel on mitu külge. Globaalne majanduskriis on ühe lisanud, ent oluline on mitte võtta praegust kriisi kui takistust kliimamuutuste vastu võitlemisel.

Taani ise on heaks näiteks, et majanduskasv ei eelda energiatarbimise tõusu.

Alates 1980. aastatest on Taani majanduskasv olnud 70%, samas kui energiatarbimine ei ole praktiliselt kasvanud. Aastatel 1990-2005 tõusis majandus 40%, samal ajal kui kasvuhoonegaaside emissioon vähenes.

Majanduskasvu ja efektiivse kliimamuutuste vastu suunatud poliitika vahel ei ole vastuolu. Vastupidi, seadused, mis aitavad võidelda kliimamuutuste põhjustega, on samad, mis toetavad majanduskasvu.

Investeeringud rohelistesse tehnoloogiatesse ning jätkusuutlikesse, soodsatesse ja stabiilsetesse energiaallikatesse toetavad nii majandust kui kliimakaitset ning aitavad luua töökohti.

Taanis investeeriti 1990. aastatel tuuleenergiasse ning loodi seeläbi töökohti teadlastele, haldustöötajatele, tehasetöölistele jne. See kogemus väärib jagamist.

Aastal 1998 asus Taani saar Samsø rakendama meetmeid, et saavutada täielik energiaiseseisvus. Selle saavutamiseks rakendati valik abinõusid nagu kogu saart varustavate tuulegeneraatorite rajamine, elamute energiatõhususe suurendamine ning inimeste teadlikkuse tõstmine kampaaniate abil.

Kliimamuutuste negatiivse mõju vastu võitlemine ei ole aga ülesanne, mida jätta vaid poliitikute ja teadlaste õlgadele - igaühel on siin võimalus oma osa anda.

Igaüks saab oma kodus ja töökohal liigset tarbimist vältides energiat säästa ning vähendada enda isiklikku mõju keskkonnale kuidas vähegi võimalik.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles