Lahkuv maavanem kaalub head ja halba

Urmas Tamm maavanemakandidaatide avalikul debatil 2004. aastal. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Homme on viimane päev ametis Lääne-Viru maavanemal Urmas Tammel, kelle viis aastat kehtinud tööleping saab läbi.

Mis jääb viieaastasest ametiajast kõige positiivsemana meelde?

Kui ma hakkasin tööle, siis oli üks minu eesmärk maavalitsuse töö suunamine majast välja, maakonda.

Hakkasime tegelema rahvastikurändega, arenguküsimustega, lõime kaasa teedevõrgu arengustrateegia kujundamisel.

Kolm aastat tagasi küsis minister minult, milliste teede kordategemine on maakonna jaoks esmatähtis. Rääkisin Kunda-Põdruse maanteest ja Viitna ümbersõidust. Nüüd on need töös.

Turismifoorumi käivitamine on kindlasti positiivne. Turistide arv hakkas vähenema, seepeale hakkasime otsima põhjusi, miks see nii on ja mida peaks tegema.

Avalikult sai hakatud rääkima asjadest, mis meile ei meeldinud. Näiteks rääkimine Lääne-Virumaa madalast keskmisest palgast, sellest, kas turistid on meile üldse oodatud.

Maavalitsus hakkas nägema maakonda kui tervikut ja probleemidele lahendust otsima.

Kindlasti oli see väga huvitav aeg ja tõi palju uusi kogemusi.

Aga vastupidi - milles te endaga rahule ei jää?

Nägin, kui väike on siiski avaliku sektori koostöötahe.

Oleks pidanud natuke peenemalt tegutsema. Mõnel puhul sai oma seisukohad liiga jõuliselt välja öeldud, sellest tekkis mingisugune vastuseis.

Üksinda ei suuda kõiki probleeme lahendada. Vaja on kaasata omavalitsusi, ettevõtteid. See tuli jube raskelt.

Näiteks võib tuua tööstusalad. Esimesel aastal sai tehtud trükis, kus olid kõik meie maakonna tööstusalad välja toodud, edasi oli vaja neid turustama hakata.

Tegin omavalitsustele ettepaneku, et moodustame katusorganisatsiooni, mis hakkab meie maakonna tööstusalasid turustama.

Nüüd lõpuks on omavalitsused tööstusalade arendamiseni jõudnud. Siis aga ütles üks omavalitsusjuht mulle, et millest sa räägid, meil on töökäte puudus ja ei ole vaja midagi juurde tuua.

Paar aastat läks mööda ja oleme täiesti uues olukorras.

Negatiivsed näited on ilmselt needki, et meil on ikka 15 omavalitsust ja suletud prügilat asendab olematu jäätmekeskus, mida aastaid on arendatud.

Kindlasti. Asi on kokkulepetes ja paljuski ka terviku nägemises.

Maavalitsus ja maavanem ei saa välja töötada Lääne-Virumaa haldusreformi mudelit, kui ei ole olemas Eesti haldusreformi mudelit. Kui me ei tea, kas Eestisse jääb 15 või 50 omavalitsust, ei saa me ka kohalikku mudelit teha.

Ükski erakond ei julge haldusreformi ette võtta ja konsensus puudub. Toompeal poetakse aga selle taha, et koalitsioonileppes haldureformist ei räägita. Ja kõik.

Kui 2000. aastal haldusreformi kaarte joonistati, siis ei arvestanud keegi sellega, et Rakvere linn ka laieneda tahaks.

Praegu on aga olukord selline, et kui Rak­vere linn laieneda tahaks, nõr­gendaks see naabervaldasid.

Negatiivne on ka see, et haridusvõrgu arengukava oleks pidanud olema valmis juba aastaid tagasi.

Mis jääb pooleli, järeltulijale päranduseks?

Haldusreform ja haridusreform. (Naerdes.)

Eesti esimene rannaalade teemaplaneering, lisaks ka turismiturunduse projekt, mille jaoks saab maakond EASilt 900 000 krooni toetust.

Eks selliseid tegevusi, mille seeme on mulda pandud, on teisigi.

Maakondlik arendustegevus näiteks. Millised me tahame ja millised me võime olla aastate pärast.

Uus maavanem peab hakkama ka rääkima sellest, et me oleme "kõige eestim" maakond.

Meil ei ole eesmärgiks saada "kõige eestimaks" maakonnaks, me olemegi seda. Teised tuleb lihtsalt uskuma panna.

Kui riigil hakkab paremini minema ja jõukust jälle juurde tuleb, siis peaks meil hakkama päris hästi minema.

Praeguse kriisi ajal on aru saadud, kui mõttetult on raha raisatud.

Huvitav on muidugi see, et kui maavanem on olemas, siis käib diskussioon selle üle, milleks teda vaja on ja kas ilma ei saaks. Nüüd, kui maavanema leping otsa lõppeb, uurivad kõik, kes uueks maavanemaks saab.

Kes saab siis?

Mina ei tea. Küllap keegi on selle kusagil juba paika pannud, aga mina tõepoolest ei tea.

Mina kandideerisin viie inimese hulgas, kirjutasime esseesid, mis Virumaa Teatajas avaldati, vähemalt toimus demokraatia mängimine, ehkki poliitika oli ikka taga.

Uus maavanem peaks olema kohaliku taustaga inimene, kes tunneks kohalikke olusid.

Maavanemal on kolm suurt ülesannet: maakonna tasa­kaalustatud arengu eest hoolitse­mine, järelevalve tegemine ja krii­siregu­leerimine. Lisaks igapäevane koordineerimine.

Neid asju ei saa teha nii, et tulen ja tut­vun, kus ja kellega ma olen. Siis juhtubki nii, et partei annab suunised kätte, et tee nii ja naa.

Aga eks ta reformierakonnast tuleb. Reformierakond peab Lääne-Virumaad enda jaoks nii tähtsaks, et loobus Lääne-Viru maavanema koha nimel Isamaa ja Res Publica Liidu kasuks isegi Järva maavanemast.

Pean küll ütlema, et keskerakond ei ole mulle mingeid suuniseid andnud. Olen läinud kohtusse Vinni valla vastu, kus on vallavanem minu erakonnakaaslane, olen käinud kohut Loksa linnavalitsusega.

Mis saab Urmas Tammest edasi? Varsti on kohalikud valimised, kas võib ehk sügisel leida teie nime omavalitsusjuhtide seast?

Igasuguseid mõtteid on. Millised neist realiseeruvad või millega ma tegelema hakkan, näitab aeg.

Avalikust elust ma ei taandu, tahan olla kaasarääkija, märkaja ja osutaja. Kõik on võimalik.