Tamsalu ja Väike-Maarja kodu-uurijad on jõudnud järeldusele, et punane propaganda võltsis Porkuni lahingu ajalugu.
Kodu-uurijad: Punavõimud võltsisid Porkuni lahingut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Infotahvli avamisega Porkuni kunagisel lahinguväljal lõppes Vistla memoriaali väljaarendamise kolmas etapp.
Ühtlasi on Tamsalu ja Väike-Maarja koduloouurijad jõudnud järeldusele, et punane propaganda võltsis Porkuni lahingu ajalugu ja nende võit Porkunis polnudki nii ülekaalukas, nagu nõukogudeaegne propaganda seda serveeris.
Lahingu käigus ründas 8. Eesti Laskurkorpuse 249. Eesti laskurdiviis polkovnik August Feldmani juhtimisel 925., 921. ja 917. polgu jõududega (umbes 9000 meest) tankide toetusel Narva alt Tannenbergi liinilt taganenud umbes 1500mehelist kolonni, mis koosnes suures osas Saksa mundris sõdinud eestlastest.
Arvud ei klapi
Aastaid räägiti, et lahingus hukkus vähemalt 560 Saksa poolel sõdinut, kusjuures Punaarmee kaotas vähem kui sada meest.
Tamsalu muuseumi juhataja ja Porkuni lahingu ajaloo uurija Aadu Uudmäe, kes on tegelenud Saksa poolel langenud sõdurite ümbermatmisega, teab, et ühishaudadest kaevati välja 101 langenu säilmed.
"Loksa vennaskalmistul puhkab 67 punaarmeelast. Võib-olla jäi mõni hukkunu leidmata, ja lahingut mäletanud inimeste jutu järgi viisid ka omaksed oma langenud lähedaste surnukeha Porkuni lahinguväljalt ära, kuid neid juhtumeid polnud palju," kõneles Aadu Uudmäe.
Praegu tegeleb ta jätkuvalt Porkuni lahingu ajaloo uurimisega. "Porkuni lahingu ajalugu vajab ümberkirjutamist, sest andmed vähemalt 560 Saksa poolel langenu kohta ei vasta tõele. Saksa sõjameeste ühishaudadest leiti 101 inimese säilmed," toonitas Uudmäe. Ta on veendunud, et Porkuni lahingus langes alla 100 punaväelase ja veidi üle saja Saksa poolel sõdinu.
Vistla memoriaali mõtte algataja, kodu- ja sõjaajaloolane Hanno Tamm selgitas põhjust, miks punane propaganda oma võitu suureks pasundas.
"See oli ebavõrdne lahing, kus Punaarmee elavjõu ja tehnika ülekaal oli Saksa sõjaväekolonni omast mitu korda üle," ütles Tamm.
Ta kommenteeris, et Saksa mundris sõdinud eesti mehed, kes olid raskerelvastuseta, suutsid osutada punaväelastele tugevat vastupanu ja tekitada neile tõsiseid kaotusi.
"Et Punaarmee vastu sõdinud meeste vaprust Porkuni lahingus maha salata ja endid paremas valguses näidata, lõigi punane propaganda müüdi oma ülekaalukast võidust Porkunis," järeldas Tamm.
Tamsalu valla hallata on nii Loksa kui Vistla sõjaväekalmistud ja Sauvälja mälestuspaik. "Meie valla mõistes on nad sama tähtsusega kui tsiviilkalmistud Uudekülas ja Tamsalus. Kalmistute hooldamisega tegeleb vallaasutus Tamsalu Kommunaal," rääkis Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg.
Sõprusleping
Vallavanem lisas, et Vistla ja Loksa kalmistutega seoses on Tamsalu vallal sõlmitud koostööleping Kirde kaitseringkonnaga, mille esindajad on lisanud tähtpäevaüritustele pidulikkust.
"Ka Porkuni lahingu tänavusel aastapäeval on kaitseringkonna poolt välja pandud sõjatehnika näitus ja pakutakse sõdurisuppi. Samuti on tänasel näitusel välja pandud Vene pommitaja esimene rattatelik koos rattaga, mis kukkus 1941. aastal samasse Vistla küla metsa," selgitas ta.
Porkuni lahingu 65. aastapäeva üritused jätkusid Tamsalu kultuurimajas Indrek Treufeldti ajaloolise filmi "Mehed unustatud armeest" vaatamisega. Filmi üks peategelasi on allveelaeva Kalev kapten Verner Puurand, kelle talu asus enne sõda Naistevälja külas.