Laekvere vallas asuvasse Sirevere külla sõitjale hakkab silma astelpajukasvatus, mis kuulub aktiivset pensionipõlve pidavatele Saimi ja Boris Uibole.
Sirevere külas valmivad maitsvad moosid
28. september 2009, 18:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Astelpaju on väga tervislik, nii vähemalt räägitakse. Meil käib siit lähedusest üks juuksur juba hulk aastaid astelpajumarju korjamas. Tema on põhimõtteline tarvitaja, sööb iga päev nagu tabletti. Ja ütleb, et tänu astelpajule pole ta veel palavikus olnud," rääkis perenaine.
Perenaine lisas, et astelpajus on palju vitamiine, aga eks sellega on nii: kes on seda harjunud tarvitama, see peab heaks, aga igaühele see ei istu, sest astelpaju on hapukaskibe.
"Astelpajumoosi olen õpetanud vist juba poolele Eestile tegema. Kilo marjade kohta tuleb võtta kaks kilo õunu. Retsepti järgi kulub kaks ja pool kilo suhkrut, aga seda on minu arvates liiga palju. Mina olen alla kahe kilo pannud," jagas perenaine teadmisi.
Hea moosi saab siis, kui teha astepajumarjad koos seemnetega püreeks. "Kõigepealt panen õunad keema, keedan neid natuke, siis panen marjad, keedan veel. Ja siis panen purki," rääkis Saimi Uibo.
Perenaise sõnul aga ainult astelpajust head moosi ei saa. "Siis tuleb kasutada paksendajaid," ütles ta.
"Astelpajumarjadest saab ka mahla. Lapsed armastavad eriti mahlaga jääkuubikuid, mis pannakse kuuma vee sisse ja lastakse lahustuda. Ja astelpajumahla on võimalik teha täiesti tavalise aurutiga."
Mõni aasta tagasi võttis osav naine osa üleeestilisest hoidiste konkursist Olustveres, seal sai ühe peapreemiatest keedis, mis oli tehtud astelpajumarjadest ja kõrvitsast. Umbes kaks kolmandikku kõrvitsat ja üks kolmandik astelpaju.
Astelpajumoos, nagu muud arvukad hoidised, kuluvad enamasti oma pere ja lähedaste tarbeks, kuid neid kingib perenaine ka jõuludeks, vahetab muu kauba, näiteks jõhvikate vastu või annab neile, kes natuke tööd aitavad teha. Jagub neidki, kes väikese raha eest marju korjamas või moosi küsimas käivad. Püsiklientide seas on näiteks Laekvere vallavanem Aarne Laas, kes ikka Sireverest Liiva talu perenaiselt astelpaju-õunamoosi küsib.
Turustamisega Uibod aga ei tegele juba seepärast, et poleks piisavalt turgu. Ning selleks, et moosi müügiks teha, peavad olema täidetud paljud nõuded. "Kuigi ega moos oma pliidi peal tegelikult halvem ei tule," ütles Saimi Uibo veendunult.
