Vinni peremajad saavad koduks 50 lapsele
7. oktoober 2009, 12:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile avati ametlikult Vinni perekodu, mis saab koduks endisest Inju ja MTÜ Kirilill Rakvere lastekodust pärit lastele.
Vinni perekodu koondab tegelusmaja ja viis peremaja, mille ehitamiseks tehti esimesed sammud 2005. aastal, kui Vinni vald taotles Inju lastekodu valla munitsipaalomandisse.
"Riik on võtnud suuna laste hoolekandes peremajadele ja -süsteemile. Meie soovisime hoolekandeteenuseid edasi osutada ja oma inimestele töökohti säilitada," rääkis vallavanem Toomas Väinaste, kuidas perekodu loomine alguse sai.
Ega ta ise ka ei uskunud, et asi kiiresti edeneb ja perekodu ruttu valmib. Kõige raskemaks pidas vallavanem perekodu projekti õigeks ajaks valmissaamist. "Kui me poleks projekti õigeks ajaks valmis saanud, poleks ka perekodu ehitus võimalik olnud," märkis Väinaste.
Perekodu avamisel osalenud sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles, et tal on hea meel näha peremajade nüüdisajastamise tulemusi.
"Kui peremajade ehitamisel eurofondide ja Šveitsi abiga oleme suhteliselt algusjärgus, siis Vinnis valminud peremajade puhul saame rääkida riigi enda vahenditega lastele loodud mugavatest, turvalistest ja kodustest tingimustest," lausus minister, kelle arvates muutuvad asenduskodud oluliselt paremaks.
"Ma usun, et asenduskodud peavadki pakkuma lastele, kes siin elavad, kodusoojust, perelähedust ja kõike seda, mida üks tavaline kodu peabki pakkuma," jätkas ta.
Vinni perekodus hakkab esialgu elama 37 last.
Enamik neist on pärit Lääne-Virumaa valdadest-linnadest, viis last Tartust ja üks Loksalt. Rakvere lastekodu lapsed on Vinni juba kolinud, Inju lastekodu kasvandikud teevad seda lähiajal.
Vinni perekodu juhataja Urve Saar kõneles, et esimene ja kõige olulisem asi, millele tähelepanu pöörata, on see, kuidas lapsed kohanevad, sest tegemist on kahest lastekodust pärit lastega, kes on üksteisele võõrad.
"Koostöö on oluline laste ja ka kasvatajate vahel, sest seni on olnud töökorraldus väga erinev. See on suur töö panna perekodu ühte moodi töötama," sõnas Saar.
Rakvere lastekodu juba töötas peremudeli alusel, nii pole Vinni perekodus rakendatav süsteem Urve Saarele võõras. Et nüüd elatakse lausa omaette majades, on juhataja arvates täiesti ideaalne variant.
Kokku on uues perekodus kohti ette nähtud 50 lapsele. Üks peremaja jääb esialgu elanikke ootama. Kasvatajaid on perekodus 21, lisaks juhataja, sotsiaaltöötaja, majandusjuhataja ja remondimees.
Peremajade läheduses asuvad gümnaasium, Vinni spordikompleks oma ujulaga, staadion ja Vinni-Pajusti tammik, mis kõik peaksid perekodu lastele tegutsemisvõimalusi juurde andma.
Koos Šveitsi abiprogrammi ja Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi rahaga rajatakse Eestisse lähiaastail kokku umbes 40 peremaja, mis saavad koduks 300-350 lapsele.