Jultunud metssead tuhnivad rannakülades üles muruplatse

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elga Loema ja tema naaber Elmar Kaljusalu näitavad aeda, mis näib pärast metssigade külaskäiku kui ülesküntud põld.
Elga Loema ja tema naaber Elmar Kaljusalu näitavad aeda, mis näib pärast metssigade külaskäiku kui ülesküntud põld. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Jultunud metssead on Lahemaal Lobi ja Lahe külas tuhninud üles muruplatse, millest mõni näeb välja, nagu oleks seal traktoriga kündmas käidud.


Võsu lähedal asuva Lahe küla eakas elanik Elga Loemaa näitas õue, mis on kärsakandjate poolt korralikult üles tuhnitud. "Metssead on siin juba paar nädalat järjest käinud, peaaegu igal õhtul," rääkis Elga Loemaa, keda külastab pidevalt kolm kärssnina.


"Alles eile (teisipäeval - toim.) peletas poeg neid õhtul kella poole üheksa ajal õhtul. Ühel päeval käisin ise umbes poole kaheteistkümne paiku öösel, plaksutasin ja karjusin, aga sead tuhnisid muru ikka edasi," ei varjanud Elga Loemaa imestust metssigade jultumuse üle.

Ühel õhtul lasi naine neljajalgsete kutsumata külaliste peletamiseks lahti koera, kuid seegi ei aidanud, kutsa hakkas hoopis sigu pelgama. Loomade poole lennutatud väike kivi siiski aitas, selle peale jooksid nad minema.

Elga Loemaa sõnul on metssead teda külastanud ka varem, tulid kartuleid otsima, kuid see oli juba ammu. "Nad võtsid kõik kartulid üles. Aastaid tagasi käisid samuti õuel tuhnimas, aga siis ainult natuke," jutustas ta. Tänavu kartulit, mis metsanotsudele meeldib, vanamemm maha ei pannudki.

Aed ei aita

Naaberkülas Lobis elavad Eerik ja Milvi Rumberg on samuti metssigadega hädas. Nende majal on ümber üsna korralik võrkkaed, kuid sellest hoolimata on jultunud kärsakandjad seal tuhninud.

"Pistavad nina aia alla ja tulevad alt ikka sisse. Tänavu hakkasid nad käima varakult, juba augustis. Viimasel ajal tuhnivad siin üle päeva, nüüd on vist paar päeva pausi olnud," rääkis Eerik Rumberg. Mees pole küll ise sigu aias tegutsemas näinud, aga selle järgi, et hommikuti leiab aiast nii suuremaid kui väiksemaid jälgi, võib eeldada, et tegemist on karjaga.

Vähemalt kartul jäi Rum­bergidel tänavu alles, sest see jõuti enne üles võtta, kui kärssninad tuhnimas hakkasid käima. "Kartulit pole, aga tulevad ikka, muudkui tuhnivad ja otsivad midagi," lausus Milvi Rumberg.

Sead on perel külas käinud varemgi, tõsisemaid kahjusid te­kitasid nad neli aastat tagasi.

Metssigade tegutsemise jälgi on ka piirkonna teiste külade majade õuedel, samuti elamute lähedal metsa ääres.

Probleem päevaga ei lahene

Lahemaa kütibrigaadi juht Heiki Peetermann ütles, et jahimehed on probleemist teadlikud. Sigu tuleb küttida, aga nad pole saanud seda veel aktiivselt teha, sest metsseajaht koertega algas 1. oktoobril.

"Teeme kõik endast oleneva, kuid probleemi ei saa lahendada päe­vaga. Tegemist on suurema karjaga, see tuleb likvideerida, nende tegevusele piir panna. Küttida saab ikka metsas, majade vahel ei ole lubatud, sest häiriks teisi elanikke, matkajaid ja turiste," rääkis Peeter­mann. Pealegi ei sobi jahipidamiseks iga ilm, tormi ja suure tuulega seda teha ei saa.


Heiki Peter­mann meenutas, et mõni aasta tagasi kimbutasid kärsakandjad tõsiselt Vergi elanikke, kuid pärast jahti, mille käigus lasti sealkandis kümmekond metssiga, pole probleeme enam olnud.

Elanikud saavad midagi siiski ka ise metsloomade peletamiseks teha - ehitada lattaia või paigaldada elektrikarjuse.

Lahemaal tohib tänavu küttida ligi poolsada metssiga. Metsseajaht lõpeb veebruaris.


Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles