Enamik inimesi vastaks, et pangas, haiglaregistratuuris, ametiasutustes ja mujal seda näidates oma isikut tõendada.
Elve Tänavots: Milleks meile ID-kaart?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpetaja standardite järgi on see vastus vaevu kolmevääriline - teisisõnu rahuldav, aga mitte ammendav. Kiibiga ID-kaardi eesmärk ei ole lihtsalt asendada passi, vaid pakkuda võimalust elektroonilisel teel oma igapäevatoiminguid mugavalt, kiirelt ja turvaliselt korraldada - ja seda kodunt lahkumata.
Hetkel on aktuaalseimaks ja populaarseimaks ID-kaardi kasutamise võimaluseks e-hääletamine. Alates 2005. aastast on valimistel antud e-häälte osakaal iga korraga kasvanud ning kindlasti saavutatakse tänavu e-hääletamises rekord.
Rohkelt rakendusi
Tegelikult aga on meil võimalusi kasutada ID-kaarti ja e-teenuseid oluliselt rohkem. Tallinnas, Tartus ja Harjumaal ning Edelaraudtee rongides on juba käibel ID-pilet, paljud raamatukogud ja eraettevõtted on oma lugejate või klientide andmebaasid teinud ID-kaardi põhiseks. Nii ei pea inimene kandma oma rahakotis arvukalt liikmekaarte.
Internetipangas on ID-kaardi või selle "noorema venna" Mobiil-IDga maksete tegemise limiidid suuremad ja elektrooniliste toimingute ring laiem - näiteks on ID-kaardi abil võimalik sõlmida pangalepinguid.
Riigiportaalist www.ees-ti.ee leiad ID-kaardiga kõik riigi e-teenused, näiteks haigekassa, kõrgkoolide sisseastumise infosüsteem, politsei, e-PRIA jpm.
Samuti saad riigiportaali kaudu vaadata andmeid, mis on sinu kohta riigiasutuste andmebaasides, näiteks autoregistris, äriregistris, rahvastikuregistris, KMA andmekogudes.
Pensionikindlustuse registri kaudu on võimalik taotleda vanemahüvitist ja peretoetusi - täites kodunt lahkumata elektroonilise ankeedi, andes sellele digiallkirja ja saates e-postiga teele, jääb inimesel üle palju vajalikku ja kasulikku aega.
Mina olen ID-kaardi ja Mobiil-ID oma igapäevaelus aktiivselt kasutusele võtnud - kasutan neid lepingute allkirjastamiseks, teen pangaülekandeid ja tunnen rõõmu, et pean kõikide asjaajamiste juures meeles pidama vaid kahte parooli.
Tugi tutvujatele
Iga uus asi tundub esialgu keeruline ja võõras. Mäletan, et 2003. aastal kulus mul oma elu esimese digiallkirja andmiseks pea pool päeva, olnuks mul toona asjatundlikku abi, poleks üle veerand tunni kulunud.
Et üleminek elektroonilisele asjaajamisele oleks kõigile võimalikult lihtne, on algatatud mittetulunduslik projekt "Ole kaasas!", mille raames toimuvad üle Eesti, sealhulgas ka Lääne-Virumaal, arvukad tasuta koolitused.
Koolitustel on kõigil läänevirulastel võimalus õppida Rakveres, Väike-Maarjas ja Haljalas kasutama ID-kaarti, Mobiil-IDd ning riigiasutuste ja eraettevõtete poolt osutatavaid e-teenuseid.
Need, kellel ei ole varasemat kokkupuudet arvutiga ja internetiga, läbivad algkoolituse, kus õpetatakse internetis informatsiooni otsimist, e-kirjade saatmist ja internetipangas toimingute tegemist. Koolitustele registreerumiseks tuleb helistada telefonile 6180180 või külastada veebilehte
.
Olen kohanud inimesi, kes kas hirmu, eelarvamuse või teadmatuse tõttu on ID-kaardi elektroonilise kasutamise vastased, kuni nad lõpuks "sulavad" ja koolitusele tulevad. Nad lahkuvad tänulikuna, sest nende elu muutub edaspidi palju lihtsamaks.
ID-kaardi kasutamaõppimisse ei tuleks suhtuda kui millessegi kohustuslikku, keerulisse, tülikasse. Pigem nagu millessegi uude ja põnevasse, nagu oma tulevasse lemmikkohvikusse esimest korda astudes.
Esimestel kordadel ei oska midagi oodata ega menüüst valida, kodukord võib tekitada segadust, aga järgmistel külastustel tunned ennast juba mugavalt ja oled rõõmus, et on selline meeldiv koht ja võimalus. Nii et astuge aga julgelt ligi - infoühiskond ootab!