Vatslovas Budrikas: Mis on juhtunud Porkuni järve kaladega

Vatslovas Budrikas. Foto: Meelis Meilbaum

Porkuni järve veetase muutus 2005. aasta hilissügisel katastroofiliselt madalaks. Vähehaaval tühjenesid ka kohaliku rahva kaevud.

Järve veesilm kahanes iga päevaga. Lõ­puks oli Külmallikast järel veel 900 m2 lombike, kuhu kõik ellujäänud kalad olid koondunud. Ülejäänud sügavamad kohad nägid välja nagu lahinguväljad - laipu täis. Oli vaja kiirelt tegutseda.

Esialgu viisime kalad Äntu järvedesse, kuid siis sain kokkuleppele Äntu kalakasvatuse oma­niku Hans Kruusamäega, et ta lubab kasutada ühte forellitiiki ja inkubatsioonivanni. Hakkasime kalu Porkuni järvest päästma. Kalu vedasime kahe kastiau­toga, millel olid mannergud ja tünnid. Kalade sorteerimine käis kohapeal. Kalu püüti järvest kah­vadega ja hiljem juba noodaga.

Päästmine kestis kolm päeva. Kõik käisid abis nii, nagu aega oli. Kolmanda päeva õhtuks hakkas kala lõpuks otsa saama. Püüti vaid väikeseid linaskipoisse. Suuremad kalad olid juba välja võetud. Kokku loendasime päästetud hauge üle 1400 isendi ja muid kalu umbes 500 kg. Kokku ligikaudu 1800-2000 kg kala, arvestades haugide keskmiseks kaaluks 1 kg.

Üks koolipoistest oli vette kuk­kunud, oli läbimärg, kuid keel­dus koju minemast. Kolman­dal päeval tõin koolilastele söögipoolist ja maiustusi. Selleks ajaks oli vesi järvest peaaegu kadunud. Sõita sai üle järve ja kaldale tulime Kaieallikal. Kohati va­jus auto läbi pori, aga muidu oli järv täielikult kuivanud. Olime kaladele appi jõudnud prakti­liselt viimasel minutil. Meeleolu paranes kohe tüki maad.

Inkubatsioonivannides kippu­sid väikesed linaskid vee ülevoo­lu takistama, selle tagajärjel hak­kas vett üle ajama ja hommikuks oli kogu põrand pisikesi kalu täis.

Kevad lähenes, haugipoisid muutusid näljaseks ja sõid nälja kustutamiseks väiksemaid kalu. Kui me oleks viivitanud, jäänuks vanni vaid haugid. Et Porkuni järve vesi pisitasa tagasi tuli, otsustasime 1. mail kalad järve tuua.

Tekkis mõte teha ka natuke teadust. Selleks tõin Tartust loodushoiu keskusest märgised ja märgistasime 100 haugi ära. Kaks märgist olen tagasi saanud ja nende jär­gi võin öelda, et poole aastaga kas­vasid need haugid 9,5 cm pikemaks.

See näitaja omakorda iseloomustab järve toidubaasi, mis on küllaltki rikkalik. 2010. aasta 1. jaanuarist tohib Porkuni järvel jälle kalastada. Kui keegi püüab kinni märgistatud haugi, palun võtku minuga ühendust, punast värvi märgis on kala seljauime küljes.

2006. aasta varakevadel hak­kasin koguma Uudeküla pubis korjanduskarpi raha Porkuni järve kaladega asustamise tar­vis. Kevadeks korjus sinna kenakene kopikas ja kuna Porkuni prae­gune külavanem oli kogunud ka ümbruskonna ettevõtjatelt raha, siis leppisin Haaslava kalakasvatusega kokku ning tõin Porkuni järve 1200 karpkala ja 600 aastast noorlinaskit.

Kahjuks on ettevõtjatelt kogutud raha ikka veel koguja käes.

Oli palju parastajaid, et miks te mässate, nagunii vesi kaob. Kuid ma ei suutnud vaadata kalade massilist hukkumist, käed rüpes.

Kui järv peaks jälle kuivama, siis arvan, et kalad tuleb lihtsalt lasta teistesse järvedesse.

2006. aasta sügisel hakkas vesi järves taas kahanema. 2007. ja 2008. aasta talved nii kuivad enam ei olnud ja järve veetase on normaalne püsinud.