Andres Sõber: trumbiks on üksteise toetamine

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Sõber.
Andres Sõber. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Rakvere Tarva korvpalliklubi peatreener Andres Sõber ei jäta visa mehena jonni enne, kui ühel päeval on Rakvere keskväljakul aupaistes seismas Eesti meistermeeskond - Rakvere Tarvas.


Rakvere Tarva peatreener Andres Sõber, tulite Tartust tähtsalt mängult kilbiga ja Eesti korvpallimeistrivõistluste liidrina. Kas nüüd jääte loorberitele puhkama?

Andsin poistele tõesti nädalakese puhkust. Järgmine treening on alles teisipäeval, 29. detsembril.

Vahepeal peame jõulupidu ka, põhjust rõõmustamiseks ju on.

Olete lummanud pöidlahoidjaid võitluslike mängude ja võitudega. Millest selline edu?


Eks see ole mitme asja kokkulangemine. Oleme Tarvaga mängimas neljandat hooaega, siit on igasuguseid mängijaid läbi käinud.

Praeguse edu üheks põhjuseks peangi seda, et nii toredad poisid on tänavu kokku sattunud. On kolm tublit abimeest: Valmo Kriisa, Ardo Ärmpalu, Reinar Hallik.

Lisaks veel Janis Vahter. Ning on kohalikud poisid Raido Villers ja Kristo Saage ning noored andekad poisid Rain Veideman, Oliver Metsalu ja Andreas Märtson.

Teisalt innustab see, et inimesed on kuidagi väga soojalt ja sirgelt meid omaks võtnud - palju rahvast käib mängudel. See paneb nii treeneri kui mängijad iseenesest pingutama nii palju, et kõik teevad seda ennastunustavalt.

Mida selline hea koosseis on teid treenerina pannud teistmoodi tegema?

Ei ütleks, et eriliselt midagi teistmoodi teen kui kõik need 27 aastat, mil olen ühtejutti seda ametit pidanud. Selge see, et kui asjad lähevad paremini kui eelmistel aastatel, siis nõuab see ka minult suuremat tähelepanu, keskendumist.

Aga kardinaalselt oma süsteemi muutnud pole: teen trenni ikka omamoodi, aastatega välja kujunenud asju. Üritan neid teha maksimaalselt südamega ja korralikult, ja poisid teevad kaasa. Põhikreedo on alati olnud teha kõike ausalt.

Mis on Rakvere meeskonna trump?


Ma arvan, et üksteise toetamine ja ühe asja eest seismine. Eesti ühe tippmängija Valmo Kriisa tulemine meeskonda teeb teised paremaks ja teised aitavad Valmol olla selline, nagu ta tegelikult on, mitte niisugune, nagu ta viimased aastad on olnud, kui teda solgutati vasakule ja paremale.

Ta teeb palju tööd, seda pole kahjuks osatud varem vääriliselt hinnata. Ta annab silmad ette kõigile noortele oma võimete ja töökusega. Ta on väga heas vormis, täielik spordipoiss oma 35 eluaastaga, jaksab mängida kogu mängu lõpuni.

Valmo Kriisa on meeskonna liider.

Kuidas keegi tahab võtta. Ei teeks Valmo midagi, kui poleks poisse kõrval, ning ei teeks poisid midagi, kui ei oleks Valmot. See on ikkagi kõikide asjade kena kokkulangevus.


Päevselge, et ta mängib praegu minu meelest kohe väga head korvpalli ja minu asi on vaadata, et ta inimesena mõjuks meeskonnale hästi, ja siin on ta oma ülesande samuti täitnud.

Tihtipeale mõni mängija hirmutab oma olekuga teised ära, aga Valmo on kogenud mees ning seda pole juhtunud. Ta on täielikult meeskonnamängija, nagu peabki üks korvpallur olema. Mängib südamega ja saab Tarvas oma võimeid avada.


Kuidas on klubil õnnestunud toime tulla meeskonna majandamisega praegusel kriisiajal? Mängijad tahavad ju palka saada.


Siiamaani oleme toime tulnud, need palgad, mis olen poistega kokku leppinud, on väiksemad kui teistes Eesti meeskondades.

Pelgalt rahaga neid küll kinni ei hoia.

Küsimus on eelarves, näiteks meie viimasel vastasel TÜ/Rockil on see 12 miljonit, meil 1,4 miljonit. Eelarve kokkusaamiseks on mul tulnud kõvasti pingutada.

Seda suurem rõõm oli hiljutisel koosistumisel Rakvere Lihakombinaadi ja Talleggi, kahe suurtoetaja juhtidega kuulda, et mõlemad jätkavad meie toetamist ka uuel aastal. Lisaks aitavad Rakvere linn, Kunda Nordic Tsement, Andres Alamets metsamajandist, ärimees Oleg Gross.

Kolme suure sponsorita me kõrgliigas osaleda ei saaks, juunioridega kuhugi tagumistele kohtadele nokkima minna ma ei kavatse, siis mängiks juba esiliigat. Aga see kuulub ka meie asja hulka, et kohalikule rahvale oma tegemistega heameelt valmistada.

Sümpaatia korvpallisõpradega on vastastikune.


Tuhat seitsesada inimest saalis võtab silma märjaks, see ongi see, mille pärast tasub pingutada. Siin ei ole rahas küsimus, puhtalt töö ja armastus asja vastu nii poiste kui minu poolt. Kui vahel mõni mees tahab hüpata, et tema asja tuleks ka vaatama 1700 inimest, siis tehku järele. Võrdluseks olgu lisatud, et Kalev/Cramo mängul oli 200 inimest.

Selle publikuhulga oleme meeskonnaga välja võidelnud kolme aasta jooksul. Kui alustasime, ei lükatud ühte tribüünipoolt lahtigi. Vastu- ja tagasilööke on ette tulnud igasuguseid, aga niikaua, kui käed-jalad liiguvad, ma kergelt järele ei anna.

Mida teeksite, kui teile pakutaks Eesti koondise juhendamist?

Kui pakkumine tuleb, kindlasti prooviksin. Aga see oleks üks teine projekt, praegu on mulle kõige tähtsam Rakvere meeskond, teiste asjade peale ma ei mõtle ega kuluta aega.

Milliseid muudatusi plaanite uuel aastal meeskonna koosseisus?


Ei oska midagi kindlat öelda. Ärmpalu ümber karussell käib, ta taotleb Ameerika viisat. Kui tema lahkub sinna oma abikaasa juurde, siis midagi peab ette võtma.

Õnneks on veebruari lõpuni, mil võistkonnas muudatusi enam teha ei saa, veel aega.


Muidugi on väikestel klubidel alati oht, et suurklubid meelitavad head mängijad suurema palgaga üle, aga sellele ma praegu ei mõtle. Kui see tuleb, siis tuleb. On uhke tunne, kui siit minnakse. Sest mitte igalt poolt ei minda.

Kuidas leidub teil Jaak Salumetsa sõnutsi "isegi küpses eas" treenerina nii palju särtsu, et poistega rabeleda, olla Eestis hetkel parim?

Kuidas ma teisiti saan, ma armastan korvpalli. Ma olen seda teinud väga kaua aega, ja kogu aeg ma näen, et mul on selles mängus hirmus palju asju veel õppida ja kogeda ja tunda.

Maailma paremat asja ei saagi olla, kui sõita õhtul Tartust bussiga koju, olles võitnud riigi kõige tugevamat meeskonda. Selle nimel elataksegi. Mina vähemalt.

Üht-teist olen aastatega õppinud ja tean, et seda on võimalik teha - ja teha veel edasi. Kuni ühel päeval on Rakvere linna südames keskväljakul seismas Eesti meistermeeskond. Rakvere Tarvas.


Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles