/nginx/o/2017/02/14/6341505t1h8188.jpg)
Sada mulle antud kriitikavaba päeva on läbi. Vaikiv kokkulepe avalikkuse ja ametisseastuja vahel on sõlmitud selleks, et viimane saaks uude olukorda sisse elada, oma rütmi ja töömeetodid välja kujundada ning valitud suunda oma tegemistega õigustada. Kuid samas on see vajalik aeg ka iseendale verstaposti seadmiseks, planeerimiseks ja tulemuste hindamiseks.
Maavanema kohta vastu võttes seadsin esiplaanile, lisaks senise igapäevase asjaajamise jätkamisele, kolm olulist märksõna: ettevõtlus, turism ja koostöö.
Turism on tähtis
Et turismisektori areng mõjub lumepalliefektina ka piirkonna arengule, pean seda valdkonda väliskapitali sissevooluks, kohaliku elu aktiviseerimiseks ja kohalike ettevõtete arendamiseks äärmiselt oluliseks.
Maavalitsuse eestvedamisel toimus oktoobris Mõdrikul turismifoorum, hõlmates Virumaa ettevõtjaid ning turismihuvilisi, et leida koostöövõimalusi ja jagada kogemusi ning teadmisi.
Loogiliseks jätkuks võib pidada kahepäevast turismikoolitust Palmses, kus kõik turismiettevõtjad said anda ülevaate oma tegemistest ning kus mängiti läbi ka turismipakettide loomine ja turundus välisriikidesse. Moodustati turismiaktiiv, kes töörühmades Lääne-Viru turismi arenguga järjepidevalt edasi tegeleb.
Samuti pean oluliseks kontaktide loomist Pihkva ja Peterburiga, kus kaasatud on nii administratiivüksused kui Pihkva reisikorraldajad. Mardilaadal käisime oma põhjanaabritele Virumaa võlusid tutvustamas ja kontakte sõlmimas. Samuti arendatakse koostööd SA Põhja-Eesti Turism turundusprojektiga.
Kuid Virumaa mootoriks pole mitte ainult turismiettevõtlus. Virumaa väiksemaid kohtasid hoiavad üleval just põllumajandusettevõtjad ning ka nende roll on maakonna arengus, jätkusuutlikkuses ja identiteedis määramatu tähtsusega.
Maavalitsuse korraldatud ümarlaual ja põllumajandusettevõtjate külastamisel selgusid mitmedki kitsaskohad, mida saab koostöö ja infovahetusega hõlpsamini ületada, ning samuti maavalitsuse roll põllumeeste arvamuse ja seisukohtade edastamisel vajalikesse riiklikesse instantsidesse.
Lisaks ühistele pingutustele lahendusi leida ja nõu anda on väga tähtis ka teadmine, et oma probleemides ei olda üksi, ning sageli innustab see edasi tegutsema.
Tunnustamist on leidnud ka teiste valdkondade ettevõtjad, kes on rahvusvahelisele turule läbi surunud, töökohti loonud ja Lääne-Virumaad ja virulase identiteeti oma olemasoluga rikastanud.
Samuti olen tähtsaks pidanud erinev
ate ametkondade töötajate tähtsustamist ja tunnustamist, alustades õpetajatest, muuseumi- ja raamatukogutöötajatest, kes loovad meie nooremate generatsioonide väärtuseid ja põhimõtteid ning teadmisi, ja lõpetades päästjate, politseinike ja meditsiinitöötajatega, kes hoolitsevad maakonnas korra, turvatunde ja abivajajate aitamise eest.
Kuna ülalmainitud valdkondi ega ametiisikuid pole senini erilise tähelepanu alla võetud, siis olen rõhutanud just nende tähtsust, mis aga ei tähenda, et haridus ja kultuur prioriteetsed poleks. On ikka. Haljalasse õpetaja autähise loomise idee, maavalitsuse korraldatav õpetajate lugude konkurss, koolivõrgu arengu arutelud, eluaegse õppe ja kutsehariduse infopäev, maavalitsuse meenekonkurss, koostöö kompetentsikeskusega, noortekonverentsi korraldamine ja koostööprojektid sõpruslinnadega välisriikidest on vaid mõned märksõnad, mis annavad tunnistust valdkondade olulisusest ja vajalikkusest maakonna arengus.
Muutused maavalitsuses
Konkreetsetest asjadest pean olulisimaks maavalitsuse struktuurimuudatust, mis tõi kaasa muutuseid nii personali, osakondade töös, õigusaktides kui ka raamatupidamises.
Märgilise ja vajaliku tähtsusega on ka Rakvere linna ja lähiümbruse maakonnaliinide senise aastase lepingu pikendamine viie aasta peale, mis tagab jätkusuutlikkuse ja annab kindlustunde ka edasise teenuse jätkamisel. Samuti pean oluliseks siiani tüliõunaks olnud jäätmekäitlusprobleemide lahendamist.
Loodame tulevikulahendusi ka äsja Tartu ülikooliga sõlmitud lepingust Lääne-Virumaa maavarade kaevandamise perspektiivikuse kohta uuringu teostamiseks, mis peab andma vastuseid konfliktsituatsioonidele maavarade kaevandamise ning teiste arendustegevuste (nt elamu- ja ettevõtlusalade rajamine) vahel.
Sugugi mitte väikese tähtsusega pole ka fakt, et aastaid tulutult seisnud ja kuluartiklitesse kantud riigivara sai miljoni ulatuses maha müüdud. Lisaks ettevõtjate tunnustamisele ja koostööle on hakatud ka ettevõtteid kaardistama ja loodud register, millest senini aimugi pole olnud.
Maatoimingutest on märkimist vääriv maa ajutiseks kasutuseks andmise algatus, riigi reservmaa kinnistute moodustamine müügiks, esimesed korterihoonestusõiguse seadmise menetlused ja esimese iseseisva kinnistuna väärtust mitte omava maa erastamise lepingu sõlmimine korteromandite juures. Samas on pidevalt jätkunud osakondade igapäevane asjaajamine, pooleliolevad ja uued projektid, mille saab kirjutada meie tublide töötajate bilanssi.
Selle saja päeva jooksul on mulle nii mõndagi selgeks saanud. Ja nii mõndagi, mida ma täielikult ei mõista ja ilmselt ei hakkagi mõistma.
Jäägu spetsiifilised asjad meie pädevate töötajate - kantseleiametnike, juristide, raamatupidajate, sotsiaaltöötajate, arvutispetsialistide, maakorraldajate, haridusspetsialistide ja planeerijate ajada.
Ühes olen aga veendunud - koos on kindlam, turvalisem, meeleolukam ja tõhusam.