Esimesed sel aastal Rakvere haiglas sündinud lapsed olid poisid. Maakonnas on sündimuse tase aga võrreldes eelmiste aastate omaga pisut langenud.
Lääne-Viru maakonnas algas 2010. aasta mehiselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellel aastal sündis esimene laps Rakvere haiglas 1. jaanuaril kell 15.30. Pisipoiss kaalus üle nelja kilo.
"Rahulik, hästi rahulik," kirjeldas vaid mõnepäevast poega õnnelik ema Eve Samma. Seni pojale nime välja valitud pole, kuid variante, mille vahel valida, ema sõnul juba on. "Päris kindel veel ei ole," lisas ta.
Rakveres elava Eve Samma sõnul pole tema jaoks fakt, et poeg sündis aasta esimesel päeval, oluline, juba lapse sünd ise on väga eriline. Esmaspäeval sai vastne ilmakodanik juba ka haiglast koju, kus teda ootas ees vanem vend.
Mujalt Rakverre
Rakvere haigla vanemämmaemand Lemme Luik rääkis, et aastavahetusel palju sünnitajaid ei olnud. Aasta esimesel päeval sündis üks poiss, aasta teisel päeval samuti poiss ning 3. jaanuaril sündisid poiss ja tüdruk.
Eelmisel aastal sünnitas Rakvere haiglas kokku 599 naist ning sündis 601 last. 67 sünnitajat oli pärit teistest maakondadest, Ida-Virumaalt koguni 50.
Rakvere haigla peaarsti Sirje Kiisküla selgitusel lähevad sünnid kirja ema elukoha järgi.
"Kui muidu võib arvata, et need arvud on juhuslikud, siis 50 on tõsiselt võetav arv," viitas Kiisküla sellele, et paljud idavirulased ilmselt plaanivadki sünnitada Rakveres.
Lääne-Viru maavalitsuse andmetel registreeriti maakonnas 2009. aastal 662 lapse sünd, neist 354 olid tüdrukud ja 308 poisid. 25 lapse sünd pandi kirja teistes maakondades, aga et ema elukoht oli Lääne-Virumaal, siis kokku sai Lääne-Virumaal kirja 687 last.
Kui eelneval neljal aastal oli sündimus tõusuteel ja 2008. aastal sündis rahvastikuregistri andmetel 721 last, siis mullu see taas langes.
Esimese lapsena sündis Lääne-Viru maavalitsuse juhtivspetsialisti Anneli Riimi sõnul perre 277, teisena 230 ja kolmandana 93 last. Ühel juhul sündis laps perre ka üheksanda ja kahel juhul kaheksanda lapsena.
Kaksikuid sündis 2009. aastal üksteist paari.
"Seda on suhteliselt palju, 2008. aastal oli neid näiteks viis paari," ütles Anneli Riim. Kolmikuid sündis viimati 2001. aastal ja siis lausa kahte perre.
Tüdrukute nimedest olid kõige populaarsemad Annabel/Annabella, Kätlin, Laura ja Adeele/Adele. Poistele pandi kõige sagedamini nimeks Rasmus. "See on aastast aastasse olnud väga populaarne poisinimi," lisas Anneli Riim.
Samuti olid menukad Romet, Henri/Henry, Mattias/Matthias ja Kevin.
Harva esinev
Kaks eesnime said 51 tüdrukut ja 48 poissi, kolm eesnime aga üks tüdruk ja kaks poissi. Nii pandi näiteks ühele tüdrukule nimeks Triinu Liisa Marbella ja poisile Ron Olumide Romek.
Harva esineva nime, mida kannab Eestis ainult 15 naist, sai endale Ebeli.
Samuti pandi lastele nimesid, mida Eestis rahvastikuregistri andmetel kannavadki ainult üks poiss ja üks tüdruk: poisile Dariel ning neiule Äile.
Riim ütles, et kuigi inimesed on muutunud teadlikumaks ja kursis nimeseadusega, on üksikutel juhtudel tarvis vanematele selgitada, et valitud nimi ei vasta nimeseaduse nõuetele.
Ka siseministeerium saadab pidevalt infot, millised nimed on lubatud, millised mitte. Nii pole näiteks sobilikud Geisi ja Liisy, sest on vastuolus õigekeelsusega.
Maakonna ametiasutustes koostati 2009. aastal 818 surmaakti, millest 406 käis meeste ja 412 naiste kohta. Kurb on Riimi sõnul see, et surnud meeste seas on palju noori.
Nii on 20-30aastaselt surnud kaheksa ja 30-40aastaselt üheksa meest.
Iive pole Lääne-Virumaal ja Eestis positiivne olnud juba aastaid.
• 2009 - sündis 687 last
• 2008 - 721 last
• 2007 - 717 last
• 2006 - 712 last
• 2005 - 631 last
Allikas: rahvastikuregister