Kõik monumendid on teel e-kataloogi

Aarne Mäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See Rakveres asuv Vabadussõja monument toob kauge ja ajaloolise sündmuse ka tänapäeva inimeste meeltesse.
See Rakveres asuv Vabadussõja monument toob kauge ja ajaloolise sündmuse ka tänapäeva inimeste meeltesse. Foto: Tairo Lutter

Rakverest pärit Heiki Koov kavatseb koostada Eestis asuvate või kunagi asunud monumentide e-kataloogi, oodates lähiajal abi ka läänevirulastelt.

Koovi sõnul tahab ta monumentide kohta käiva info koguda põhiliselt gümnaasiumide vanemate klasside õpilaste abiga, keda aitaksid õpetajad, kodu-uurijad, arhiivide, raamatukogude ja muuseumide töötajad. Eriti huvitavad teda need monumendid, mida enam alles ei ole või pole need enam oma endisel kohal.

Kataloogi koostaja tahab kokku panna põhjaliku ülevaate Eesti territooriumil praegu asuvatest ja kunagi asunud monumentidest, ta peab täiesti reaalseks esitada kataloogis kõik monumendid käesolevast ja möödunud sajandist. Kuid ka varasema aja monumentide kohta püütakse leida maksimaalselt palju infot, samuti on soov uurida Eesti ja eestlastega seotud ausambaid välismaal, näiteks punaterrori ohvrite monumente Venemaal.

Kogu tõde monumentidest

“Kui ma 1990. aastal Rakvere 3. keskkooli lõpetasin, siis olin ma küll vaimustunud vanade lehtede ja fotode lappamisest, loodan, et ka nüüd leidub noori, kes selle töö ette võtaksid,” ütles Heiki Koov.

Monumentide alla loeb Koov kõik skulptuurid, mälestuskivid ja bareljeefid. “Selge on see, et Wrangelli monument Viru-Jaagupi kalmistul kuulub sellesse gruppi, mõne kolhoosiesimehe lese püstitatud kivi jääks aga piiri peale,” arutles Koov.

Monumentide uurimisega alustas Koov paar kuud tagasi ja ta annab endale aru, et ees ootab suur ja põhjalik töö. Ainuüksi Tartus on praegu üle 80 monumendi.

“Kogu sellest materjalist valmiks e-kataloog, aga võimalik oleks sellest teha ka saalinäitus, millega ringi käima hakata,” ütles Koov.

“Milline hakkab lõplik info kogumise struktuur välja nägema, see peaks selguma lähikuudel. Pole ju veel hetkel päris täpselt teada, kes projektiga liituvad,” ütles Koov. “Üks on see, et me ise saame targemaks, teine asi, et tähtsustada õpilaste seas seda koduloo uurimise huvi.”

Ettevõtmise huvides asutas Heiki Koov detsembris mittetulundusühingu Monumentide E-kataloog.

Kiiduväärt algatus

Virumaa Muuseumide vanemteadur Odette Kirss kiitis Koovi algatust igati. “Ta käis minuga ka rääkimas, noor energiline mees - las ta teeb, jõudu talle,” ütles Kirss, lisades, et tegemist on siiski väga suure tööga.

Odette Kirss ei osanud öelda, kui palju monumente Lääne-Virumaal on. “Enamasti on need monumendid muinsuskaitsealused ja muinsuskaitse nimekirjades sees, aga kõik ei ole, sest ka maanteeääred on mälestuskive täis, need on ka monumendid,” rääkis Kirss.

Kirsi sõnul hävitati Eesti iseseisvumise algaastatel 1920. aastatel väga palju tsaariaegseid monumente. “Eesti aja alguses oli kõik Venesse puutuv põlu alla, kuigi poleks pruukinud neid lõhkuda, nagu ei pruugi praegu hävitada ka Rakvere vennaskalmistu mälestusmärki,” ütles ajaloolane.

Odette Kirsile meenub Rakvere hävitatud monumentidest esimesena Kunderi ja Tammiku tänava nurgal asunud mälestusmärk, mis püstitati Venemaa ristiusustamisest 900 aasta möödumise puhul. Praegu asub seal Juhan Kunderi monument.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles