E-Betoonelemendi Rakvere tehases alustati taas betoonist raudteeliiprite tootmist. Planeeritud tootmismahuga suudab firma katta Eesti vajaduse liipripakkude järele.
Majandus: Omamaised raudteeliiprid toodetakse Rakveres
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
E-Betoonelemendi Rakvere tehas alustas seitsme aasta järel taas betoonist liiprite tootmist. Esimesed vagunid valminud raudteerööbaste aluspakkudega jõudsid sel nädalal Põlva jaama, kust need hiljem remonti vajavasse raudteelõiku edasi saadetakse.
Kümme aastat tagasi alustas firma Rakvere tehases liipritootmist esimest korda ning selle perioodi toodangut võib leida relsse paigal hoidmas peale Eesti veel Lätis, Leedus, Venemaal, Ukrainas, Usbekistanis ja Soomes.
Ainus Eestis
Nüüd hakkab tehas taas liipreid tegema ja seda koostöös Eesti Raudteega, kelle arendustöö tulemusel on parandatud liipri ristlõiget, et see vastaks ka praegusaegse raudtee nõuetele.
Ainsana Eestis betoonist liipreid tootva ettevõtte toodangust piisab E-Betoonelemendi liipritootmise projektijuhi Ergo Sepa sõnul lähiaastate töömahte silmas pidades kogu Eesti turu jaoks.
“Eesti Raudtee panustab praegu eelkõige olemasoleva infrastruktuuri remontimisse, kuid ees ootab näiteks selline suur töö nagu Koidula raudteepiirijaama rajamine, kuhu plaanitakse ehitada 25,5 km rööbasteid,” tõi Sepp näiteid ees ootavatest töömahtudest.
Tööd jätkub
Sepa kinnitusel investeeritakse infrastruktuuri ka edaspidi ning remondiks vajaliku koguse suudab ettevõtte toodang katta. “Oleksime suutelised planeeritavatest mahtudest rohkemgi tootma,” märkis ta.
Projektijuhi sõnul muutuks olukord nõudluse rahuldamisega teiseks, kui ehitataks täiesti uusi raudteid. Näiteks, kui Rail Baltica ehk Tallinna-Riia-Varssavi kiirraudteel pannakse käiku Tartu-Valga suunaline trass, vajaks see üksnes remonti. Teine variant nõuaks osaliselt uue raudtee ehitamist Tallinna-Pärnu otsesuunale. “Siis oleks teine situatsioon,” arutles Sepp.
Rakvere tehases toodetakse ka raudteeülesõite, nii et raudtee jaoks vajalike betoonelementide valmistamise kogemus on asutusel olemas.
Liiprite tootmise taasalustamisel jäädi kindlaks juba läbiproovitud tehnoloogiale ja kasutati enamasti sama tehnikat, mis läbis osalise uuenduskuuri. Sepp tõi näiteks, et saag, mis võttis enda alla kaks suurt merekonteinerit, käis enne ülesseadmist Rootsis kapitaalremondis. Sellele paigaldati uus automaatika ja juhtarvuti.
Kaks tootmisliini läksid töösse juuli keskel. Septembris alustatakse tööd ka kolmandal liinil. Et Eesti Raudtee saaks oma töid plaanitud mahus teha, töötab tehas seitse päeva nädalas. Ühel liinil on võimalik toota 120 liiprit, päevatoodang on seega 360 liiprit. “Raudteel on iga meetri peale vaja keskmiselt kaks liiprit,” ütles Sepp, näitlikustamaks seda, kui suurt hulka liipreid vaja läheb.
Omamaiste töömeeste töö
Tootmisel kasutatakse long-line-tehnoloogiat (pika-liini tehnoloogia - toim). Esmalt pingestatakse kõrgtugevast terasest trossid ning seejärel valatakse betoon vormidesse.
Moodustub üks 30 liiprist koosnev pikk tala, mis lõigatakse hiljem üksikuteks liipriteks. Kogu protsessi kontrollitakse pidevalt. “Lubatud on eksida vaid millimeeter, harva kaks,” lisas Sepp.
Kodumaistest materjalidest kasutatakse toodangus tsementi, liiva ja vett. Meie paekivikillustik kahjuks kõikidele tingimustele ei vasta, mistõttu tarnitakse graniitkillustikku Soomest.
Kuigi tegu pole puhtalt oma maa materjalidega, sest peale killustiku tuuakse välismaalt ka lisaained - tross ja pandrollid ehk kinnitused -, on kõige tähtsamad ikka inimesed, kes selle liipri valmis teevad, leidis projektijuht.
“Nii et Eesti raudtee ehitame eestimaise toodanguga,” võttis ta jutu kokku.
Euroopa elemenditootjaid ühendava konsortsiumi Consolis SAS kuuluval ASil E-Betoonelement on Eestis kolm tehast: Harkus, Tamsalus ja Rakveres. Consolis SAS toodab betoonliipreid kümnes riigis, sealhulgas ka Indoneesias, ning firma tootmismaht on umbes 3 miljonit liiprit aastas.