Lääne-Virumaal jalutab neli koduarestis eksvangi

Toomas Herm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektrooniline järelevalve on sisuliselt koduarest, mida kasutatakse ühest kuust kuni aastani.
Elektrooniline järelevalve on sisuliselt koduarest, mida kasutatakse ühest kuust kuni aastani. Foto: Politsei

Alates 2007. aasta maist on Lääne-Virumaal olnud elektroonilise järelevalve all 28 endist vangi, neist kaks naised.


Praegu on maakonnas elektroonilise järelevalve all neli vanglast enne tähtaega vabastatud meest, neist üks eelmise aasta alguses Aaspere postkontorit röövinu.


Viru vangla direktori asetäitja taasühiskonnastamise alal Anu Möldri selgitas, et elektrooniline järelevalve on sisuliselt koduarest. Seda kasutatakse ühest kuust kuni aastani.

Elektroonilise võruga varustatud inimesele koostatakse päevaplaan. Tema kodus olev aparaat fikseerib iga kõrvalekalde ja annab sellest kohe märku valveametnikule, kes jälgib ööpäev läbi valve alla võetud inimesi.

Möldri sõnul on Lääne-Virumaal rikkunud elektroonilise järelevalve reegleid kaks inimest. Üks lõhkus jala ümber pandud elektroonilise võru, teine eiras ajakava ja alkoholi pruukimise keeldu. Mõlemad saadeti tagasi vanglasse.

Kui inimene soovib erakorraliselt kuhugi minna, siis saab ta sellesama aparaadi kaudu ühendust oma kriminaalhooldajaga. Möldri sõnul võib järelevalve all olev inimene lahkuda kodust tööl käimiseks, õppimiseks, poest sisseostude tegemiseks.

Teatrisse ja kinno vähemalt esialgu teda ei lubata. Küll võivad meelelahutuslikud ettevõtmised kõne alla tulla karistusaja lõpus.

Elektroonilise järelevalve alla panemiseks peab inimene ise nõusoleku andma. Kergemate kuritegude puhul peab tal olema kantud kolmandik, raskete kuritegude puhul vähemalt pool karistusest.

Kas lubada süüdimõistetu enne tähtaega vanglast vabadusse või mitte, seda otsustab kohus. Otsuse tegemisel lähtutakse kuriteo suurusest, inimese käitumisest, ohuriskidest, elukoha ja elatusvahendite olemasolust.

Möldri sõnul paneb oma vangistuse lõpuni kandnud inimestest iga teine ehk 50 protsenti aasta jooksul uuesti toime väär- või kuriteo. Elektroonilise järelevalve all olnutest alla 20 protsendi läheb aasta jooksul seadustega uuesti pahuksisse.


Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles