Ilme Posti sõnul on Lipamäe kirjutatud inimlikus võtmes, on mitmekihiline ja vaba raskemeelsusest, mis sageli varjutab külade tühjenemist puudutavaid teoseid, halina asemel on realistlik paratamatusetunne.
Ilus on lugeda, et vanaisa kutsub lapselapse, et elu viimasel päeval katust parandada, rääkis Ilme Post. Peategelast seovad selle kohaga mälestused kärbsesitast jalgrattani, ta pole seal võõras. Soojus on see, mis eristab Lipamäed Mõõgast. Selles raamatus ei ole viha ega sappi.
Oluliseks pidasid auhindajad Wimbergi astutud olulist sammu lähimineviku mõistmise suunas: kui seni on sovjetiaega käsitletud kui midagi häbenemisväärset, siis Wimberg vaatab Lipamäes sellelele vaba ja rahuliku, kompleksivaba pilguga, kasutades julgelt nii sotsrealismi elemente kui ka fantaasiat, legende ja kujutlusi muinasjuttudest ulmeni.
Seal on lausa totruseni naljakaid fantaasiamänge, aga selle kõrval ka lüürikat, tähendas Reet Tomband.
Kujund hakkab mängima, kinnitas Rakvere Reaalgümnaasiumi emakeeleõpetaja Riina Rohtung.
Auhinnakomisjoni esimees, Lääne-Viru Ühisomavalitsuse juhataja Urmas Tamm pidas sümpaatseks inimsuhete head kujutamist. Ida-Viru poolsetest auhinnakomisjoni liikmetest hindas Aseri vallavanem Bruno Uustal head lähiajaloo tajumist ning Sonda raamatukogu juhataja Anne Valdru nimetas raamatu populaarsust lugejate seas.
Auhinnakomisjoni otsusest anti kohe telefonitsi teada kirjanik Wimbergile ehk Päevalehe kirjandustoimetajale Jaak Urmetile. Hea meel on. Tore on preemiat saada, ütles Urmet. Väga uhke tunne. Suusatamises tuli täna Kristiina Shmigunilt hõbemedal - ja päev jätkus võitudega.
Kirjandusauhinnale kandideerijatest oli Urmet arvanud kõvemaks konkurendiks Ervin Õunapuud, kelle Mõõk talle väga meeldis. Teisi ma polnud lugenud, tunnistas kirjanik.
Virumaade kirjandusauhind anti välja 15. korda. Selle suurus on 10 000 krooni, auhinda rahastavad Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ja Lääne-Viru Ühisomavalitsus. Mullu võitis Mats Traat Harala elulugudega.