Pensionär toetas Vilsandi luiki tuhandega

Vilsandi on viimasel ajal tuntuks saanud neile Mandri-Eestist talvitama toodud luikedega.

Nõrgaks jäänud luikede lugu läks ühele Türil elavale pensionärile nii hinge, et ta otsustas Vilsandile kosuma toodud linde 1000 krooniga toetada.

“Meiega võttis ühendust tema tütar, kes päris, kuidas neil oleks võimalik lindudele abiks olla,” jutustas Vilsandi Rahvuspargi direktori asetäitaja Andres Jõeorg.

Et rahvuspargi näol on tegu riigi ettevõttega, siis raha ülekandmine oleks olnud keerukas. Seepärast valiti variant, et jõusöödatehasest muretseti vili ja abistajad Türilt maksid selle kinni ning rahvuspark toimetas luikede toiduvilja Vilsandile.

“Luiged on meil kosunud päris hästi ja elu läheb iga päevaga rõõmsamaks,” valgustas seisu Jõeorg, kuid lisas, et luiged on pesitsemise suhtes paigatruud ja Vilsandile toimetatud linnud ei jää arvatavalt sinna pidama. Talv oli tänavu Vilsandil haruldaselt külm, pakast oli mõnel päeval 28 kuni 32 kraadi, kuid ilmad siiski märgatavalt pehmemad kui Ida- ja Kesk-Eestis.

Kalendrikevade alguseni on mõned päevad aega, kuid rändlinnud ei kiirusta karmi kliimaga Pandivere kõrgustikule tulekuga.

Kevadekuulutajad saabuvadki meile sageli paar nädalat hiljem kui mujale Eestisse. Kõige varem saabuvad tavaliselt künnivaresed (aastate keskmine tulek 18. märts), kuldnokad (24. märts), põldlõokesed (28. märts). Teadaolevalt on meil juba nähtud musträstaid.

Vilsandi Rahvuspargi direktori asetäitja Andres Jõeorg ütles, et neil on juba kohal haned, kuldnokad, lõokesed, esmaspäeval nähti sookurgi. “Meil muutub siin olukord iga päevaga,” lausus ta.

Vilsandi Rahvuspark on üks neljast Eesti rahvuspargist, see moodustati 1993. aastal endise linnukaitseala baasil. Rahvuspark hõlmab Vilsandi saart, Saaremaa läänerannikut ja merd.