Keskkonnaametile esitati mullu kokku 1,2 miljoni krooni ulatuses suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamise taotlusi, millest enamik rahuldati.
Kiskjad tekitasid mullu enam kui miljoni krooni eest kahju
30. märts 2010, 11:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahuldamata jäid keskkonnaameti teatel kolm avaldust, mille puhul eksperdid ei suutnud tõendada suurkiskjate osalust, murtud kariloomade arvu või mis ei vastanud kehtivatele seadustele.
"Hundi tekitatud kahjusid hüvitati kokku 45 taotlejale ligi 530 000 krooni ulatuses, ilvese poolt kariloomade murdmisi kompenseeriti viiele inimesele ligi 45 000 krooni eest ning karude poolt mesitarude kahjustusi 25 mesinikule veidi rohkem kui 140 000 krooni ulatuses," ütles keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi.
Tõnu Talvi ütles, et edaspidi pööratakse kiskjakahjude hüvitamise menetlemisel senisest suuremat tähelepanu omaniku vastutusele ja kasutatud ennetusabinõudele.
Kiskjakahjude esinemiskohtade paiknemine ja ulatus väljendab ennekõike suurkiskjatele sobilike elupaikade, nende loodusliku saagi ja kariloomade kättesaadavust. Kiskjakahjude suurus peegeldab ka inimasustuse ja -tegevuse muutumist maapiirkondades ning nõrka omanikujärelvalvet.
Tulenevalt looduskaitseseadusest ja kooskõlas Euroopa Liidu seadustega hüvitatakse Eestis põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud ning kahjustuste ennetamiseks tehtud kulutused.