Kolme Väike-Maarja valla kooli- Väike-Maarja gümnaasiumi, Kiltsi ning Simuna põhikooli õpilased tähistasid tänast lastekaitsepäeva ühise matkaga Kiltsist Ebavere hiiemäele.
Kolme kooli õpilased tähistasid lastekaitsepäeva matkaga hiide
1. juuni 2010, 16:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolide ühisüritusel osales umbes 430 õpilast, alates esimeste klasside lastest kuni kümnenda klassi noorteni välja.
Koos teistega osalesid lastekaitsepäeva üritusel ka viis õpilast ja neli õpetajat Norrast ning Leedust, kes on Kiltsi koolis külas rahvusvahelise Nordplus projekti raames.
Laste oma päev algas Kiltsi kooli juures, kus toimus väike ekskursioon mõisa pargis. Mõisapargis saadud teadmised kulusid matkal ära, sest umbes 4,5 kilomeetrise matka Ebaverre muutsid põnevamaks kontrollpunktid, kus lahendati erinevaid ülesandeid. Mitmed küsimused olid just Kiltsi mõisa kohta.
Ebaveres korraldasid kehalise kasvatuse õpetajad noortele erinevaid võistlusi ja mänge, kui põhikooliõpilased näiteks orienteerusid ning lennutasid lendavat taldrikut, siis algklassilapsed tegid endale rõõmuks ja teistele vaatamiseks lustakaid asfaldijoonistusi ning selgitasid osavamad välja teatevõistlustes.
Matkapäeva põnevaimaks osaks oli teadjamehe Tõnu Talimaa poolt Ebaveres läbi viidud hiietutvustus, mis toimus ehtsa šamaanitrummi saatel, samuti lausuti esivanemate kombel loitse.
Tõnu Talimaa pani noored vanade eestlaste moodi ringi istuma, et hiie jõud ja tunnetus oleksid vägevamad. “Käisin siin enne mõni päev ise kohal, et tunnetada, mida Ebavere hiis mulle räägib, siinsed haldjad, valdjad räägivad,” jutustas teadjamees.
Tõnu Talimaa sõnul oskasid inimesed vanasti inimesed enda ümber toimuvat märgata. Nad panid tähele, et teatud kõrgemates kohtades tunnevad nad end eriti kergelt ja vabalt ning seal tekkis nii hea üksi- kui ka koosolemise tunne.
Nendes kohtades, hiites, hakati koos käima, kui oli vaja näiteks nõu pidada. Hiitlel oli esivanete jaoks erilise side haldjate ja loodusvaimudega. Peeti oluliseks, et oleks head suhted nendega- seepärast viidi annetusteks seda, mis endalegi olulised. Annetati näiteks lõngu ja riideribasid.
Tõnu Talimaa jagas lastelegi punase värvilise lõnga, mille nad sidusid ümber randme ning igaüks soovis endale midagi head. Tõnu Talimaa tegi salveisuitsu – see on oluline pahade vaimude eemalepeletamiseks.
Väiksematele matkalistele, kes alles algklassides käivad, rääkis hiie tähendusest Marju Metsman Väike-Maarja Põllumeeste Seltsist, kes püüdis pisikestele kuulajatele kõik võimalikult lihtsalt lahti seletada.
Nii said lapsed teada, et hiis on natuke nagu kirik, sest see on samuti püha koht. Marju Metsman rääkis, et hiies käitumiseks on omad reeglid, seal ei karjuta ega jäeta sodi maha- see tähendab, et kõik kommipaberid tuleb panna taskusse ja hiljem prügikasti, nagu mujalgi looduses.
Marju Metsman tõi välja ka selle, et Ebavere hiis oli üks kolmest vanade eestlaste võimsamast kohast Pühajärve ja Kaali meteoriidikraatri kõrval.