Aleksei Lotman: Kohutav déjà vu Mehhiko lahel

Aleksei Lotman
, Erakond Eestimaa Rohelised
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naftane lind on surmale määratud.
Naftane lind on surmale määratud. Foto: Internet

See kõik on kui üks kohutav déjà vu. See oleks justkui juba olnud - mõne­võrra teisiti, aga siiski. Ja nüüd kordub see taas. Kuigi ei tohiks. Mitte kunagi.

Mehhiko lahes on naftat. See lause, mis üsna hiljuti tähen­das eelkõige teenimisvõimalust õlifirmadele, sõidulusti auto­frii­kidele ja - tõsi - ka ohusignaali keskkonnateadlikumatele, on nüüd saanud jätkuva ökokatastroofi tunnuseks.

Sest nafta on nüüd sõna otseses mõttes lahes, mit­te lahe põhja all sügaval, kuhu see tegelikult peaks jääma - nii kauaks kui võimalik.

Õlised linnud, kes meenutavad pigem naftaklompi. Nafta ta­petud merekilpkonnad. Kilomeet­rite viisi reostunud rannikumärg­alad. Hävinud töökohad kalandu­ses, jahinduses, turismis ...

Praegune katastroof ületab  tunduvalt Exxon Valdezi juhtumi. Ent Mehhiko lahe puuraugust tuleb naftat aina juurde.

Paljud asjaolud on neil kahel sarnased, sest tegu on ökoloogili­selt väärtusliku ja tundliku alaga.

Seniste tehniliste lahenduste mittetoimimine tähendab kar­detavalt veel mitut kuud lakkamatut naftavoolu Mehhiko lahte.

Ent juunis algab orkaanide aeg, mis võib tööd sootuks võimatuks teha ja pillutada naftat kõige erinevamates suundades Meh­hiko lahe ja Kariibi mehe ran­nikule.

Hoovused võivad  naf­ta kanda ka sealt välja, pole välistatud Golfi hoovusega selle Euroopa randadeni jõudmist.

Igale mõistuse ja südametunnistusega inimesele on naftasurma määratud loomi valus vaadata isegi pildil.

Kui oled aga seda kõike ka isiklikult kogenud ...

Minu kogemus õliste lindudega piirdub meie mõistes enneolematu, kuid globaalskaalas pa­raku üsna tagasihoidliku Nõva ka­tastroofiga ja sellest veel taga­sihoidlikuma Sõrve reostusjuhtu­miga.

Meenub, mida tundsin Nõ­val pigikäkkideks muudetud linde korjates. Sel hetkel poleks reos­tajal minult küll mingit armu loota tasunud. Ja nüüd jälle!

Ja kui praegu ka küsitakse, kas teil, rohelistel, siis tõesti muud teemat peale energia polegi, tahaks tõesti pärida vastu, kas teil, naftahoolikutel, mõistust ja südametunnistust üldse ongi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles