Juuli paneb hinnasiltidele kõrvuti krooni ja euro

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viru Käsitöö Salongis on juba mõnda aega tasapisi hinnasildil maksumus kroonides kõrvuti eurodega.
Viru Käsitöö Salongis on juba mõnda aega tasapisi hinnasildil maksumus kroonides kõrvuti eurodega. Foto: Arvet Mägi

Kuigi 1. juuli, mil toodete ja teenuste hinnasiltidel peab olema nende maksumus nii kroonides kui ka eurodes, on juba homme, on paljudes müügikohtades hind siltidel ikka veel vaid kroonides.


Enamik toidupoekette on hinda märkinud eurodes juba mõnda aega. Ettevõtja Oleg Gross ütles, et üksikute eranditega on kõigis tema poodides hinnasiltidel juba mõnda aega nii kroonid kui eurod.

Gross ei ole erilist töömahu suurenemist seoses euro lisandumisega hinnasildile täheldanud, küll aga arvas ta, et probleemid võivad tulla edaspidi. “Suurem probleem tekib 1. jaanuarist, kui euro kasutusele tuleb ja hinnasildil peab suurem hind eurodes olema ja väiksem kroonides. Ja kui kroonid sildilt üldse ära võtta tuleb, peab ju jälle silte vahetama,” rääkis Gross ning lisas, et praegu paneb hinnasildiprogramm automaatselt pisut väiksema kirjaga ka eurod sildile.

Aegsasti vahetatud

Rakvere Comarketi juhataja Merike Mäesepp ütles, et hinnad on kahes vääringus olnud kaubasaalis esitatud juba ammu. “Meie hinnasildi formaat muutus ja seoses sellega pidime niikuinii silte vahetama,” selgitas Mäesepp ning lisas, et kuna hinnasilte on vahetatud kuu vältel, ei saa öelda, et töömaht oleks kuidagi suurenenud.

Ka Viru Käsitöö salongis on paljudel siltidel kauba maksumus lisaks kroonidele kirjas eurodes ning müüja Ita Ilvese sõnul on vahetus toimunud sujuvalt ning seega probleemideta.

Kuid mitte kõigis poodides ning teenuseid müüvates asutustes pole euro hinnasildile lisamine läinud sujuvalt.

XL Rõivakaupluse anonüümsust soovinud esindaja arvas, et olgugi poes praegu osaliselt juba hinnasiltidel kauba maksumus nii kroonides kui ka eurodes, on euro siltidele toomisega kiirustatud.

“Eurot ei ole veel ja pole veel ka sada protsenti kindel, et ta tuleb. Ja ega klient ju eurodes maksta niikuinii ei saa,” oli ta segaduses.

Ka turul olid hinnad eile vaid kroonides märgitud. “Kes siin turu peal neist eurodest hoolib,” arvas Pahnimäe külas kasvanud kartulit müütav Ulvar Heinsaar.

Kui enamik müügikohtade esindajaid on teadlikud, et neljapäevast alates peab kauba maksumus olema esitatud kahes vääringus, siis leidub neidki, kes sellest veel kuulnud polnud.

“Meil on nii palju asju, kõigi hinnad on erinevad, kas ma nüüd siis pean kõigile eurod ka peale panema?” oli taaskasutuskeskuse Vahejaam müüja Tiina Siiman segaduses. “Eks nüüd siis tuleb kiirelt silte vahetama hakata, aga see on ikka tohutu aeg, mis selle peale läheb,” arvas Siiman nõutult.

Samas on ka neid, kes leiavad, et nüüd on põhjus ja õige aeg hinnakirja kujundust muuta.

“Lasimegi teha uue kujundusega ilusad hinnakirjad, millest on kliendil palju kergem aru saada, kui palju miski maksab, ning seal on hinnad ka eurodes,” rääkis ilusalongi Eedeni Aed juhataja ja omanik Aigi Seger.

“Välismaised kliendid muidugi maksavad tavaliselt kaardiga ega uurigi, kui suur summa eurodes on,” ei tunne Segeri sõnul ilusalong aga tegelikult hindade näitamisest kahes vääringus puudust.

“Eks hinnad muidugi natukene muutuvad. Ümmargusemaks. Et oleksid nii kroonides kui ka eurodes mugavad,” lisas Seger.

Tarbijakaitse tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski-Too­miku sõnul hakkab hinnasiltide seadusele vastavust kontrollima tarbijakaitseamet. Lisan­dunud töökohustus aga Turetski-Toomiku sõnul inspektorite tööd ei muuda.

Hilinejatele rahatrahv

“Inspektorid vaatavad kolme aspekti: kas on kahes vääringus, kas kurss, millega arvestus on tehtud, on korrektne ja kolmandaks, kas ümardamisnõuetest on kinni peetud,” selgitas tarbijakaitse esindaja Turetski-Toomik ning lisas, et nõuetele mittevastavuse korral on võimalik juriidilist isikut karistada maksimaalselt 30 000kroonise rahatrahviga.

“Määruse jõustudes on see üks ameti prioriteetsemaid järelevalve valdkondi. Iga inspektor, hoolimata oma tegevusvaldkonnast, vaatab ka paralleelselt hinnasiltide määrusele vastavust,” rõhutas Hanna Turetski-Toomik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles