Tänavusel põhikooli matemaatikaeksamil on tavapärasest rohkem põrujaid, põhjuseks võib olla uue õppekava järgi koostatud eksam ning paistab, et lapsed mõtlesid lihtsad asjad enda jaoks keeruliseks.
Loovad ülesanded kukutasid õpilased matemaatikaeksamil läbi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väike-Maarja gümnaasiumis kukkusid ligi pooled üheksandikest põhikooli matemaatikaeksamil läbi. Direktor Raili Sirgmets tõi põhjuseks asjaolu, et tegu oli esimese uue õppekava järgi koostatud eksamiga, kus põhirõhk oli funktsionaalsel lugemisel – ülesannetel olid pikad tekstid, mis õpilastele raskusi valmistasid. “Kehvasti läks piiripealsetel lastel, kelle üldised tulemused on rahuldavad,” sõnas direktor.
Isiklikult pole tal uuele eksamile midagi ette heita ja sisuliselt on tegemist õige lähenemisega, aga tulemuste parandamiseks peab metoodikat muutma.
Väike-Maarja gümnaasiumi õpetajad õpilaste töid veel analüüsinud pole. “Praegu tean, et kui lapsed eksamilt tulid, siis nad ütlesid, et eksam oli raske. Juba esimene ülesanne oli nad ära kohutanud,” rääkis Sirgmets. Samas olid heade tulemustega õpilased ka matemaatikaeksamilt hea hinde saanud, probleeme oli just piiripealsete õpilastega. Sõmeru põhikooli direktor Virge Ong sõnas, et nendegi 13 põhikooli lõpetajast kukkus kuus matemaatikaeksamil läbi. “Oleme samas seisus, nagu on ilmselt paljud,” arvas ta, tehes hinnangu üleeilse koolijuhtide kohtumise põhjal Tallinnas, kuigi kohtuti hoopis teistel asjaoludel. Aga jutuks tuli ka matemaatikaeksam ja näiteks ühe Kärdla kooli direktor rääkis, et neilgi oli läbikukkujate seas üllatusi. Isegi eliitkoolides oli läbikukkujaid.
“Lapsed mõtlesid lihtsa asja keeruliseks,” arvas Ong, sest temagi hinnangul oli eksami ülesehitus hea, kuid see nõudis lapselt loovat mõtlemist. “See oli tarkade laste eksam.”
Ta tõi näite, et kui küsiti, mitu lille mahub peenras ühele reale, kui neid istutada 25 sentimeetri tagant, siis laps oskas selle välja arvutada, kuid ei tulnud selle peale, et peenra lõppu tuleb üks lill viimaseks istutada. “Siit saavad õpetajadki teada, kuidas ainele loovamalt läheneda, tuua näiteid elust enesest,” sõnas Ong.
Kindlasti ei tohiks tema arvates juhtuda nii, nagu varem, kui raske eksami järel eksamipunktide arvu vähendati ja järgmisel aastal piinlikult lihtne eksam koostati. “Võiks ikka samamoodi jääda,” ütles Ong, et uue eksamistiiliga tuleb harjuda.
Rakvere reaalgümnaasiumi põhikoolilõpetajadki sooritasid matemaatikaeksami keskmisest viletsamalt, kahtesid oli üksjagu, kuigi päris 47%, nagu oli Tallinna kunstigümnaasiumis, need tulemustest ei moodustanud. Matemaatikaeksamikomisjoni esimees, kes oma nime leheveergudel avaldada ei soovinud, ütles, et üldiselt oli tegu tavalise eksamiga, harjumuspärasest rohkem oli ehk teksti. Kümne aasta statistikas olevat tema sõnul ikka aastaid, mil eksamiülesanded on veidi keerulisemad, teinekord jälle kergemad.
Muuga põhikoolis on see aasta aga erakordne, sest ühtegi läbikukkujat polnud. Direktor Agnes Maasild ütles, et kaheksast lõpetajast kolm tegid eksami hindele viis ja teisedki said normaalsed hinded. “Võib-olla meie tänavused lõpetajad on nutikamad, tavaliselt meil on ikka läbikukkujaid olnud,” arvas Maasild, kelle endagi jaoks oli nii hea tulemus üllatuseks.
Muuga põhikooli matemaatikaõpetaja arvates olid eksamiülesanded täiesti lahendatavad.
SA Innove kommunikatsioonijuht Anneli Aab seletas, et põhikooli lõpueksamit sooritanud lapsed on uue õppekava järgi õppinud kolm aastat. Uues õppekavas kasutatakse ülesannetes rohkem elulisi näiteid ja nende osakaal aasta aasta järel suureneb. Niisiis on tema sõnul uue stiiliga harjumiseks aega olnud. Ka hindamiskriteeriumid olid selleaastasel eksamil veidi karmimad kui varasematel.
“Aga kui ikka 50% õpilastest läbi kukub, peab tegemist olema mitme teguri kokkusattumisega,” arvas ta. SA Innovel veel eksamitulemuste kohta statistikat ei ole.
Ka Lääne-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Marge Lepik ütles, et nemad kuulevad tulemustest alles augustis, kui riik on andmeid analüüsinud. Ta on aga kuulnud, et näiteks Vinni-Pajusti koolis olid tulemused head.