Vea otsimist alustage telepildi vastuvõtust

Pildil räägib Jüri Pihel digitelevisioonist.. Foto: Sony.

Digilevile üleminek on toonud palju küsimusi, millele ootavad vastust ka Virumaa Teataja lugejad.

Saadete vaatamiseks ei piisa heast telerist. Antennisüsteem (või kvaliteetne signaal teenusepakkuja kaablist) on tehnoloogilise ahela niisama oluline osa. Telerit või boksi ju inimene ise ei ehita, sestap tasuks ka antennide puhul spetsialistide soovitusi arvesse võtta või lasta neil tõrkuv süsteem korda teha.

Siit aga ei maksa omakorda teha järeldust, nagu oleks enamikul inimestel digilevi vastuvõtul probleeme. Kui antennisüsteem on töökorras ja asukoha jaoks optimaalne, ei pea tarbija midagi peale boksi ostu ette võtma, piisab ühest tavalisest detsimeeterantennist. Vahel lihtsalt on vanad süsteemid tõesti viletsad.

Erinev tajumine

Inimesed tajuvad erinevalt analooglevi ja digilevi vastuvõtu kvaliteeti. Sageli anti analooglevi puhul andeks ka tõsised probleemid – tugevad mürad ekraanil, mitmekordne kujutis jne.

Analoogvastuvõtja suutis ka väga nõrga signaali puhul ikkagi midagi näidata, aga digivastuvõtja eeldab korrektset signaali ning tasub selle eest väga selge ning puhta pildiga.

Kogu Eestis on praeguseks normatiividele vastav levi tagatud. Kui digisignaali vastuvõtul esineb probleeme – pildi hangumist, häirivaid krõpse helis, ekraani ruudustumist -, siis tähendab see, et digiboks või digiteler ei saa eetrist kätte nii palju infot, et sellest korralik pilt kokku panna.

Harilikult on viga kas vananenud või vähevõimekas antennis, halbades ühendustes või rikkis antennivõimendites. Vahel harva on selle põhjuseks ka loodusnähtus nimega ülilevi, aga optimaalne antennisüsteem on ka selle vastu paremini kaitstud.

Väga harva on viga digiboksis või selle ja teleri vahelises ühenduses. Telesaatjad ise töötavad aga ühtmoodi ja ilma katkestusteta aastaid, sestap tuleb viga ikka vastuvõtu poolelt otsima hakata.

Vahel võivad ka kohalikud häireallikad probleeme tekitada, näiteks elektrikarjused või mõned rikkis seadmed ja masinad. Sellisel juhul tuleb asja uurimiseks spetsialistide poole pöörduda. Küll aga tahan veel kord juhtida inimeste tähelepanu sellele, et ei ostetaks esimest ettejuhtuvat digiboksi, vaid küsitaks poest ainult selliseid, millel on Eesti Digilevi märk.

Testimata ja kontrollimata boksid võivad põhjustada väga suuri probleeme, näiteks ei suuda kõik nad näidata tänapäevast laiekraanpilti ja selle asemel võime näha musta ekraani.

Kui avastatakse selline viga, et ühel kanalil kaob pilt ära, aga teiste kanalite pilt on samal ajal normaalne, tuleb boks poodi tagasi viia ja nõuda selle väljavahetamist.

Tehnilist juttu ka

Eestis edastatakse eetris teleprogramme digitaalsena MPEG-4 formaadis. See meetod võimaldab kasutada limiteeritud hulka raadiosagedusi efektiivselt ning selle arvel edastada suuremat arvu kanaleid.

Olulisem on aga fakt, et see võimaldab edastada ka uut tüüpi, kõrgteravat (HD) telepilti, mis praktilistel põhjustel oli võimatu analooglevis ja vanemas, MPEG-2 formaadis.

Ometi toodetakse suurem osa kanaleid endiselt tavaresolutsioonis (SD) ja sestap ei ole esmapilgul vanal analooglevil ja nüüdsel digilevil tõesti ekraanil olulist vahet. Aga seda ainult teatud hetkeni.

Kuna pildikvaliteet lõpptarbija teleris ei sõltu mitte ainult edastusmeetodist, vaid ka paljudest teistest faktoritest, siis kvaliteedi tõus tuleb nende kõigi arvelt.

Esiteks loobuvad telekanalid praegu tootmisel analoogtsüklist ja programme ei salvestata ega anta enam eetrisse tavalistelt analoog-videolintidelt. Seda saab lõpptulemuse puhul kohe tunda, sest nii välditakse signaalis suur hulk analoogmürasid, mille edastamiseks digitaalsena kulutatakse täiesti mõttetult suur hulk ressurssi. Müraderohke pilt kannatab pärast digitaalset edastamist mitme silmaga nähtava defekti all.

Üleminek digitaalsele tootmistsüklile võimaldab ka videofaile endid salvestada ja säilitada tavaresolutsioonist oluliselt kõrgema kvaliteediga. Need annavad tavaresolutsioonis eetrisse minnes võrratult meeldivama tulemuse.

Kõige paremini on see efekt praegu näha paljude TV3 ostuprogrammide puhul ja samuti osa ETV programmide puhul. Kuigi kõiki programme edastatakse eetris ühtviisi, mõjuvad uutest väljastusseadmetest eetrisse antavad kõrge kvaliteediga videofailid teleriekraanilt oluliselt kvaliteetsematena.

Kokkuvõtteks - kvaliteedihüppe saavutamiseks digilevis peavad head olema kõik tsükli osad salvestuskaameratest ja montaažist kuni telerini välja.

Kusjuures edastusviisil ei ole selle juures otsustav osa - kvaliteetne algmaterjal jõuab digilevi kaudu ka väga kvaliteetsena koju, vilets materjal aga moondub tuntavalt.

Oluline edasiminek teleülekannete kvaliteedis saabub aga siis, kui telekanalid hakkavad oma tervikprogramme väljastama kõrgteravatena.

Digilevi on edastusmeetodina selleks valmis, tehtud on mitu üleriigilist katsesaadet. Näiteks möödunud aasta Eurovisioni lauluvõistlust ning laulu- ja tantsupeo otseülekandeid sai vaadata eetrist juba HD-kvaliteedis.
Pall on telejaamade käes.

Võimalikud probleemid

Amortiseerunud antenn.
Halvasti tehtud või oksüdeerunud ühendused.
Katkine kaabel.
Katkine antennipistik.
Halvasti suunatud antenn.
Katuse alla pööningule paigutatud antenn, mille puhul katus signaali varjestab.
Poola restantenn, mille võimendi on häiretundlik või hoopis kõlbmatu.
Ülereklaamitud ja -võimendatud, n-ö imeomadustega toaantennid, mille puhul on probleem selles, et iga toaantenn on mõeldud töötama vaid saatja vahetus läheduses ja sedagi vaid juhul, et hoone ise varjesta signaali täielikult (näit. selektiivklaas ei lase raadiolaineid läbi ja kombinatsioonis paksude raudbetoonseintega saavutatakse täiuslik varjestus).

Spetsiaalne küsimustik

Kui inimestel on probleeme telepildi vastuvõtmisega ja nad pöörduvad oma murega digilevi komisjoni poole, saadetakse neile esmane küsimustik, et selekteerida vea tõenäolisim põhjus ja siis edasi konsulteerida.
Jüri Piheli sõnul eeldab järgnev küsimustik, et inimene soovib ise asjaga tegelda, kas või enne spetsialisti poole pöördumist.

• Kas te võtate signaali vastu isikliku või kollektiivantenniga?
• Kas te olete tasulise digi-tv teenuse klient?
• Mida näitavad digiboksi või –teleri ekraanile kuvatavad signaali tugevuse ja kvaliteedi näitajad?
• Millised on need näitajad siis, kui pilt on korras, ja millised siis, kui korrast ära?
• Millise antenniga te vastu võtate (tüüp - raam-, logo- või ridaantenn - ja elementide arv või orienteeruv pikkus)?
• Kui kõrgel on antenn maapinnast? Kas see on vabas õhus või pööningul?
• Kuidas, millise metoodika järgi on antenn suunatud?
• Kas antenni suunale jääb vahetus läheduses ette kõrgustik, kõrge mets või suuri hooneid?
• Kas antennisüsteemis on rohkem kui üks antenn? Millised? (Kui kirjeldamine on keerukas, võite lisada foto.)
• Kuidas on antennid omavahel ühendatud? Kas liitmisfiltrite või võimendi abil?
• Kas kasutate mõnd antennivõimendit? Mis tüüpi see on?
• Kui pikk on antennikaabel (antennist või võimendist telerini)?
• Kas antennist tulevat signaali jagatakse eri vastuvõtjate vahel? Kuidas on sellisel juhul jagamised tehtud?
• Kas te kasutate digiboksi või digitelerit ilma boksita?