Evi Märs on puutunud kokku paljude kogudega, alates kommipaberitest ja lõpetades raamatutega – tema igapäevane töö on raamatukogus tuhandete teoste keskel –, kuid kõige hingelähedasem kollektsioon koosneb hoopis partidest.
Mängupardid teevad tuju heaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See võib tunduda kõrvalseisjale ehk pisut kummalisena, kui üks küpses eas daam hakkab korraga mänguparte ostma. Ja mitte ühte või kahte.
Ja mitte lapselapsele, vaid kümneid ja kümneid – kõik endale.
Pardikogu sai alguse kaheksa aastat tagasi, kui perre sündis lapselaps ning Evi Märs üle toonase Rakvere turuplatsi tööle tõttas. Siis kaubeldi seal muu hulgas ka mänguasjadega.
Lapselapsele lelu leitud, jäi Evile silma üks pehme ja pontsakas part, mille ta otsustas endale soetada.
Plüüšpart on tema majas siiani sadade liigikaaslaste seas aukohal – ta on kandnud nii kaisulooma funktsiooni kui praktilisemat poolt tänini.
Nimelt on väga mugav õhtul enne uinumist panna oma prillid pehmele nokale ning hommikul need sealt oma ninale sättida.
Aastatega on Evi koju kogunenud ämbritäis kummiparte ja suur seltskond Disney-parte. On neid, mis mahuvad peopesale, ja neid, kellele kaks kätt vaevu ümber ulatuvad.
Mitmed laulavad ja mõni oskab end liigutadagi.
Kollektsioonis on ka näiteks vilkuv vannipart – seda saab edukalt kasutada taskulambina, arvab ta.
Kokku on mängulinde ligi paarsada ja neid liigutatakse majas aeg-ajalt ühest kohast teise: kindel asupaik on neil magamistuba, kui aga lapselast pikemat aega ei ole, tuuakse osa seltskonnast tema tuppa, kus neil rohkem ruumi laiutada.
“Naised töö juurest naeravad – need on minu pardid, nendega lapsed ei mängi. Ja nii see on. Lastel on endal küllalt mänguasju, pardid on ikka minu jagu,” räägib Evi Märs.
“Hobi korras”
Virumaa Teataja jätkab suvise sarjaga “Hobi korras”, millega tutvustab huvitavaid inimesi ja veel omapärasemaid harrastusi.
