Rannar Vassiljev: ratsionaalsus isikuomadusena ei tule kahjuks

Aarne Mäe
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere noorukese linnapea Rannar Vassiljevi tool kõigub päris kõvasti, kuid kuni umbusalduse aruteluni volikogus jätkab ta oma igapäevast tööd. Pildil avab ta lihakombinaadi
jäätmejaama. Tema selja taga seisab nii siin pildil kui ka elus eneses isa Peep Vassiljev, kes juhib praegu Sõmeru valda.
Rakvere noorukese linnapea Rannar Vassiljevi tool kõigub päris kõvasti, kuid kuni umbusalduse aruteluni volikogus jätkab ta oma igapäevast tööd. Pildil avab ta lihakombinaadi jäätmejaama. Tema selja taga seisab nii siin pildil kui ka elus eneses isa Peep Vassiljev, kes juhib praegu Sõmeru valda. Foto: Meelis Meilbaum

Reformierakonna kohalike tegijate kriitika alla sattunud Rakvere linnapea Rannar Vassiljev leiab, et kuna umbusaldusavalduses puudusid konkreetsed süüdistused, võtab ta seda pigem linnavalitsuse senise töö tunnustamisena.


Kuidas te kommenteerite süüdistusi, mis umbusaldusavaldusega kaasnesid?

Tegelikult umbusaldustekstis, mis volikogus ette kanti, olid ainult tehnilised põhjused: fraktsioonide koosseis on muutunud, sest reform suutis meilt (sotsiaaldemokraatidelt – toim.) kaks inimest üle meelitada, ja sellega seoses avaldati siis sotsiaaldemokraadist linnapeale ja abilinnapeale umbusaldust.

Eks siin on muidugi varem räägitud sellistest ümmargustest põhjustest, aga ma arvan, et selline umbusaldus – ja ma ütlen seda täiesti siiralt, ilma igasuguse sarkasmita – ongi tegelikult tunnustus linnavalitsuse senisele tööle. Kui isegi kõige suuremad poliitoponendid ei tule välja ühegi sisulise põhjendusega, siis see näitab, et tänane linnavalitsuse meeskond töötab hästi. Ja etteheiteid on isegi siis raske otsida, kui on kaks nädalat aega.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Aleksandr Holst tõi oma pressiteates välja siiski mitu põhjust, näiteks selle, et üheksa kuu jooksul pole algatatud ühtegi uut projekti, samuti et ollakse otsustusvõimetud linna arendamiseks.

Kui vaadata, mis kogu selle üheksa kuu jooksul toimunud on, siis võib-olla kronoloogiliselt ja ka olulisuselt kõige esimene asi on see, et tulenevalt majanduslikust olukorrast ja riigi tehtud kärbetest, pidi linn vähendama oma eelarvet 40 miljoni krooni võrra, mis on umbes viiendik kogu eelarvest.

Ma julgen küll väita, et sellest tulenevalt ei ole linlaste heaolu siiski langenud. Oleme suutnud hoida taset ja see on väärtus omaette.

Lisaks on ka päris palju asju, mis tehtud, mis on töös ja mis on ette valmistatud.

Kõige suuremat hulka inimesi puudutab küttemajandus. Maikuust alates on senine, ainult maagaasil toiminud keskküte läinud 20 protsendi ulatuses üle hakkepuidule, mis reaalselt tähendab inimestele 10-15 protsenti madalamaid küttearveid. Praegu tegeleme sellega, et viia see protsent viiekümne peale. Eelmisega sarnasest valdkonnast on äsja allkirjastatud veemajandusprojekt, millega 15 protsenti elanikest saab kauaoodatud vee- ja kanalisatsioonitorustiku.

Ehitusvaldkonnas käib tihe tegevus kahe objektiga: Kungla lasteaia ja reaalgümnaasiumiga. Kungla lasteaed saab sügiseks valmis, reaalgümnaasiumis lükkub osa töid kevadesse, sest ehitaja lihtsalt ei ole võimeline teatud asju lõpule viima.

Kultuurivaldkonnas on toimunud kõik plaanitud üritused: olid linnapäevad, Tarvanpää Selts korraldas meeste tantsupeo, teater tegi Baltoscandali, oli ka Kuldliiga võistlus, mis eelmisel aastal ära jäi.

Süsteemsem tegevus on see, et linnavalitsuses on välja töötatud abilinnapea Kairit Pihlaku vedamisel kontseptsioon rahvamajast kultuurikeskuse kujundamiseks, tööl on ka uus kultuurijuht, kes on võimeline ideed realiseerima. Valmis on augusti lõpul algava Arvo Pärdi juubelifestivali kava.

Mida vastate teie ridadest lahkunud Roman Kusmale, kel oli mitu etteheidet?

Ma ei oskagi öelda. Olid välja toodud mõned minu isikuomadused. Tõenäoliselt ma olengi oma loomult ratsionaalne, ja kas nüüd “tagasihoidlik” on päris õige sõna avaliku elu tegelase kohta, aga võib-olla tõesti ennast mitte nii eksponeeriv. Kas need on positiivsed või negatiivsed isikuomadused, eks see on igaühe enda otsustada, aga ma olen ka praegu sama inimene kui see, kes kandideeris valimistel, ja need 29 protsenti valijatest, kes toetasid sotse kohalikel valimistel, teadsid ju täpselt, kes on sotside linnapeakandidaat.

Erinevatel aegadel võib-olla ongi kasulik, kui linnapea iseloomujooned on erinevad. Tõusuaegadel on ehk vaja sellist väljapoole paistvat linnapead ja kärpimiste aegadel teistsugust. Usun, et ratsionaalsus ei tule majanduslikult keerulisemal ajal kuidagi kahjuks.

Olete ajakirjanduses pillanud ühe huvitava lause: “Mida saavad reformierakondlased pakkuda Kusmale, mida meie ei teinud.” Mida te sellega mõtlesite?

Ma arvan, et see lause on kontekstist veidi välja rebitud. See on pigem teoreetiline arutelu. Kellelegi pole üllatus, et siin on reformierakonna keskkontor tugevalt mängus, eks see mõjutus ja motiveerimine, ükskõik millisel kujul see formuleerus, on siin riigi tasandil appi võetud. Mõte on see, et siin kohalikul tasandil polegi kedagi millegagi üle meelitada.

Kindlasti on üks asi, mis on laiem kui linnapea personaalne probleem, see, et loodi pretsedent. Siiani on Rakveres võim vahetunud ainult demokraatlike valimiste teel, esimest korda on valimiste vahel hakatud võimu muutma. Linnapea on küll lahkunud, kuid see oli siis, kui linnapea läks riigikogusse, umbusaldust ei ole kunagi avaldatud ja ülemeelitamistega ei ole linnavõimu enne siin muudetud.

Pretsedendina on see kindlasti väga ohtlik: seda võidakse tahta tulevikus uuesti teha, sest seda on korra tehtud ja ka aktsepteeritud. Ma arvan, et selline otepäästumine pole Rakvere linna arengule hea.

Kuidas te inimlikult viimase aja sündmused üle elasite?

Meie jaoks, kes me oleme sotsiaaldemokraatide fraktsioonis, mõjus uudis Roman Kusma ülemineku kohta suure šokina. Kindlasti ei kuulunud see samm meeldivate üllatuste hulka. Aga eks tuleb harjuda ja leppida, ega selle pärast elu seisma jää, tööd tuleb edasi teha sõltumata sellest, kuidas jõujooned volikogus muutuvad, mis 25. augustil täpselt otsustatakse.

Heameelt teeb, et avalikkuse poolehoid meile on olemas ja isegi kasvanud.

Olen saanud positiivset tagasisidet nii Rakverest kui ka kogu maakonnast inimestelt, keda see asi häirib.

Mis saab edasi?

Reformierakond on oma seisukoha välja öelnud, IRL pole seda teinud.

Nüüd on küsimus selles, mida IRL kahe nädala jooksul otsustab.

Kas sellised käigud ei tekita teis teatud trotsi kogu Rakvere vastu ja noore õppinud politoloogina sooviksite minna hoopis mujale?

Minu jaoks on Rakvere sünnilinn, olen siin elanud kogu elu, välja arvatud siis, kui ma Tartus õppimas käisin, ja ükski poliitmäng ei võta minult selle linna vastu armastust ära.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles