8. augustil möllas meil üle hulga aja tugevam torm. Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) kodulehel oli selgitus, et seekord oli ilmselt tegu derecho nime kandva äikesetormiga.
Ain Kallis: Kas meid külastas tromb, orkaan või derecho
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis on derecho (ameeriklased hääldavad seda sõna “deretšo”)? Säärase nime pani XIX sajandi lõpul Iowa ülikooli professor Gustavus Hinrichs teatud tüüpi äikesetormi frondile.
Muide, sõna tähendavat hispaania keeles “otse” või “sirge”.
Meteoroloog tahtis nime pannes eristada vahetevahel otsekui joonlaua järgi liikuvat äikeseliini tavalisemast keeristormist (“tornaado” pärinevat samuti hispaaniakeelsest sõnast tornar, mis tähendab pöörlemist).
Äikesetormide ajal esinevaist nähtustest
Pagi ehk pugi on äkiline, järsk ja lühiajaline tuuleiil. Paari minuti jooksul kasvab tuule kiirus kuni 20–30 meetrini sekundis. Pagi kestab mõne minuti, siis vaibub jälle. Pagi esineb rünksajupilvede ajal koos vihmavalingu ja äikesega. Tuule suund võib muutuda.
Tromb, vesipüks on tugev õhukeeris, mis tekib võimsa rünkpilve (äikesepilve) all ja laskub siis hiigelsuure tumeda pilvesambana alla maa- või merepinnale. Tromb (ka tornaado, tuulispask) esineb maismaa, vesipüks veepinna kohal.
Laskudes maa või mere peale ta pikeneb ning tõmbab keerisesse vett, tolmu, liiva, sageli ka raskeid esemeid (palke, katuseid). Suure liikumiskiiruse tõttu on trombid ja vesipüksid purustava jõuga.
Nendega kaasnevad sageli vihmavalingud rahega. Tuleks meelde jätta, et trombe iseloomustab just see, et purustused tekivad kitsas koridoris – Eestis kolmekümne kuni paarisaja meetri laiusel alal!
Derecho't iseloomustavad väga kiire liikumine ning suured purustused, mida tekitab frondi tagalas maapinna poole sööstev külmema õhu vool (ingl downburst). Selles piirkonnas esinevad sageli ka trombid-tornaadod-tuulispasad.
Viimati esines äikesetorm derecho kujul Lääne-Eestis 4. juulil 2002. aastal. Toona jäid samuti tuhanded pered elektrita; paduvihm Tallinnas tõstis Maakri tänaval vee põlvini; tromb lõhkus Keila kiriku katuse ning lennutas autosid; murdis puid. Ka siis tundus paljudele, et käes on maailma lõpp.
Tuule kiirusest
Trombidega on see lugu, et neis puhuva tuule kiirust saab harva mõõta, sest need kas väldivad ilmajaamu või purustavad mõõteriistad. Seekord läks äikesetormi kese üle Väike-Maarja meteojaama. Kahjustada sai nii mõnigi instrument, kuid õnneks suudeti registreerida maksimaalse tuulepuhangu kiirus – 36,5 meetrit sekundis. Pole siis ime, et sealne kabel sai kirikult matsu! Tugevaimad iilid mõõdeti veel Toomal Jõgevamaal (31,9 m/s) ja Tõraveres (26 m/s). Muidugi võisid tuuleiilid mõnes paigas palju võimsamad olla.
Tuule juures tuleb alati vahet teha puhangute ja püsiva kiiruse vahel. Puhangud kestavad sekundeid, püsiv kiirus on aga arvutatud 10 minuti keskmisena. Kui räägitakse tormidest, siis need algavad ametlikult alles 21 m/s; orkaanidest saab rääkida juhul, kui keskmine tuule kiirus ületab 32,7 m/s.
Orkaaniks võinuks nimetada meil vast kuulsat nn sajandi tormi 1967. aasta augustis, mil Loode-Eestis oli pea kahe päeva kestel püsivat tuult kiirusega üle 30 meetri sekundis.
Puhangulise tuule rekord Eestis püsib 2. novembrist 1969, mil Ruhnul mõõdeti suisa 48 m/s. (Muide, Vaindloo saarel purunes mõõteriist, seega ei saanud seal mõõdetud tugeva tuule kiirust täpselt registreerida).
Enneolematult kiire äike
Seekordne äikesetorm paistis silma ebatavaliselt kiire liikumisega. Inimesed, kes olid päeva jooksul kuulnud aina äikesehoiatusi, jälgisid huviga internetist EMHI Sürgavere radarilt pilte.
Kell 18.30 oli oranž (tähistab kõva vihma) moodustis ekraanil alles Valga kohal, varsti lendasid oksad Tartus aknast mööda, kahe tunni pärast jõudis aga möll Soome laheni. Äikesefrondi all võis esineda ka trombe, sest mitmel pool räägiti “pilvetorudest”, lehtritest jne.
Keeristega, trombidega on tegu siis, kui on näha pilvest maani ulatuvaid lehtreid, lonte, kui puud on keeratud sõlme, murdunud või risti-rästi maast välja rebitud.
Kordame: pole sugugi õige kirjutada, et tromb murdis maha kilomeetrite laiuselt metsa! Viimasel juhul on ilmselt tegu tugevate äikeseaegsete iilidega (pagi ehk pugiga). Ka derecho esinemisel on sageli mets nagu maha rullitud.
Äikeseilma on raske prognoosida
Ilmaennustamine on üks tänamatu töö, eriti mereäärsetes riikides. Prognoosimine käib tänapäeval mudelite järgi, mida on sünoptikuil kasutada mitmeid.
Tormiprognooside täpsus on alal Inglismaast Venemaani kaunis suur, ulatudes 90%ni. Aga ikkagi ei saavutata ka tulevikus sajaprotsendilist täpsust, ilmasüsteem on lihtsalt nii muutlik.
Eriti raske on määrata suviste vihmahoogude kohta ja tugevust. Viimane näide. Käesolevaks nädalaks (16.–22. august) anti hoiatus nii äikese kui tugevate sademete kohta.
Teisipäeva hommikul tuli Tõraveres kahe tunniga 40 mm sademeid (üle poole kuunormi!), samal ajal kui kümmekond kilomeetrit eemal Ülenurme lennujaamas vaid 13 mm.
Soovitus: frontide liikumiskiirusest ning vihma intensiivsusest ja saju asukohast saab aimu EMHI radari pilte jälgides. Tuleb vaid meeles pidada, et kujutise näitamise aeg on nn maailmaajas (GMT, UTC), seega tuleb ekraanil olevale ajale liita suvel 3, talvel 2 tundi.
EMHI annab elanikkonnale tugeva tuule hoiatusi alates selle kiirusest 15 m/s, äikese puhul aga võimaliku 25 m/s puhuva tuule korral.