Kolmapäeval toimus sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus eestvedamisel kompetentsikeskuse koostööpartnerite nõupidamine, kus arhitekt Kadri Kaldam tutvustas Targa Maja arhitektuurilist lahendust.
Tark Maja sai esimest korda endale kuju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühe erilisema omadusena tõi Kadri Kaldam välja oma Stuttgardi ülikoolis diplomitööna valminud maja eskiislahenduse energiasäästlikkuse.
“Tööruumides hoiab maja temperatuuri 20 kraadi, näituseruumides aga vaid 15 kraadi. See hoiab kokku energiakulutustelt. Samas kui majja tuleb inimene näiteks miinus 30kraadisest väliskeskkonnast, nagu meil talvel ikka juhtub, ei pea ta kohe vammust seljast võtma, vaid saab normaalselt näituseruumides liikuda,” rääkis Kaldam.
Energiasäästlikkus kumas läbi mujaltki. Näiteks kui maja esiosa on linnalikule arhitektuurile omaselt kõrge, muutub maja laugjalt üha madalamaks, kadudes lõpuks üsnagi maa alla.
Seeläbi annaks Kaldami sõnul kokku hoida küttekulusid, sest maja kasutab maasoojust.
Kuna lahenduses on maja paigutatud Aqva veekeskuse esisele parkimisplatsile, on ära kasutatud ka lähedal asuvate tiikide soojusenergiat hoone kütmisel.
Kaldami projekteeritud hoone ei ole kujult tavapäraselt neljakandiline või -nurkne, vaid hoopis laugjate voolavate servadega, mis samuti teenib säästlikkuse eesmärki.
“Katus on planeeritud kuplina, mis võimaldaks meie tingimustes vähesest loomulikust valgusest viimast võtta,” rääkis Kaldam.
Lisaks sellele, et noor arhitekt on maja võimalikult energiasäästlikuks kavandanud, on ta mõelnud ka seda kasutama hakkavatele inimestele.
“Majja on planeeritud nii pikad jalutusrajad eelkõige näituseruumidesse kui lühikesed teed erinevate ruumide ja majaosade vahel,” tutvustas Kaldam ning lisas, et tänapäeva arhitektuur arvestab väga palju hoone kasutusmugavust.
“Minu diplomitöös on kõik, alates linnakeskkonna analüüsist kuni hoone fassaadini, läbi tehtud ja mõeldud, see oligi eesmärk – rakendada töös võimalikult palju seda, mida ma õppinud olen,” rääkis Kaldam, kellele algusest peale oli selge, et praktikas tema maja tõenäoliselt ehitama siiski ei hakata.
“Niimoodi vabavormi ehitisena oleks see väga kallis ning rahalised vahendid seavad piirid,” pidas Kaldam oma Targa Maja projekti ka ise üsna lennukaks ning teostuselt kalliks.
Samas avaldas ta lootust, et koostöö Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse meeskonnaga siiski ei lõpe, vaid leiab uue väljundi.
“Praegu korra möödaminnes mainiti, et ma võiks edaspidi tegeleda maja arhitektuurilise poolega – mina olen praegu vist ka ainuke, kes on reaalselt ka ruumiprogrammiga tegelenud,” sõnas Kaldam.
Ja seda, et Aqva-esine parkimisplats samuti uue kuju saaks, loodab ta ka. “Ma olen ju Rakverest pärit ja praegu seda parklat vaadates ja mõeldes, mis seal kõik olla võiks, on ikka kahju,” ütles ta.