Kui maapiirkonda ähvardab arstita jäämine ...

Kristi Ehrlich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto on illustratiivne.
Foto on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Maavanema ümarlauanõupidamisel, kus oli arutlusel muu hulgas ka olukord perearstinduses, tõdeti, et kuigi praegu on olukord selles valdkonnas veel suhteliselt hea, võib see peagi halveneda.


Lääne-Viru maavanema Einar Vallbaumi hinnangul on asja positiivne külg selles, et praegu on perearst maakonna igas omavalitsuses ametlikult olemas. “Halb on aga see, et osa perearste juba käib Soomes tööl ja osa plaanib minna, mistõttu võib tekkida olukord, et igas vallas ei ole enam perearsti,” arutles maavanem.

Paraku on väikestesse valdadesse perearsti ka raske saada, sest selleks, et tohtri ettevõtmine ennast hakkaks ära tasuma, peab tema nimistus olema vähemalt 1200 patsienti.

Ühel tasuta ruumid, teisel mitte

Ka valdade toetus perearstikeskustele on erinev. Üks omavalitsus toetab perearstikeskust - annab tasuta ruumid või tasub üüri, teine jälle mitte. Selles, kuidas perearstikeskustele abiks olla, peaksid omavalitsusjuhid Vallbaumi arvates omavahel kokku leppima, et oleks enam-vähem sarnased tingimused.

Näiteks Rägavere vald on perearstile andnud ruumid tasuta kasutada. “Meil on niigi väikesed võimalused toetamiseks,” ütles Rägavere vallavanem Mati Ulm ning lisas, et tasuta ruumide andmine, kütte ja elektri eest maksmine on üks väheseid võimalusi oma abikäe ulatamiseks.

Kui varasematel aastatel on Rägavere vald aidanud koguni aparatuuri soetada ja remonti teha, siis sel aastal on investeeringud perearstindusse kitsaste olude tõttu väiksemaks jäänud.

Samas Kunda linnapea Allar Aron märkis, et perearstide kulud peavad olema kaetud haigekassa poolt lepingute alusel ja kohalik omavalitsus tegeleb rahvatervise seadusest tulenevalt üksnes tervise edendamisega, nagu sport ja tervislikud eluviisid. Et seadus otseselt ei ütle, et peab toetama, siis Kunda linn seda ka ei tee.

“Meil on üks maja Kundas, kus osa perearste tegutseb. Tulud, mis sellelt majalt tulevad, on tunduvalt väiksemad kui kulud,” nentis linnapea ning tõi näiteks, et üks perearst läks sellest polikliinikust hoopiski erapinnale, kus ruumide eest küsitakse tõenäoliselt suuremat tasu, aga samal ajal on kõik vajalik tagatud. “Maja on soe, hooldatud, remonditud. Arst tegeleb ainult inimeste ravimisega,” arutles Aron.

Ebavõrdne olukord

Väike-Maarja vallas on mindud n-ö kuldset keskteed ja perearstile tehakse rendisoodustust.

Omaette probleemi ees seistakse aga siis, kui mõni omavalitsus peaks jääma ilma perearstita.

“Kui ma kuulutan välja konkursi perearsti leidmiseks Rakveresse, siis selle perearsti me leiame, ma arvan. Aga kui Rägaverre või Rakkesse, siis läheb sellega väga raskeks,” ei salanud Vallbaum ning viitas maapiirkonnas ja Tallinnas või Tartus tegutsevate arstide ebavõrdsusele ja sellele, et suuremates linnades praksiseid omavad tohtrid võtavad välja kümneid tuhandeid kroone kasumeid.

“Meil ei ole kõik võrdsed. Süsteem on küll üks, aga sellel perearstil, kes töötab Tallinnas või Tartus, on hoopis teised tingimused kui perearstil, kes töötab Peipsi ääres või Võrumaal. Tal on vaja talveks džiipi, et lumest läbi sõita, linnaarstil aga mitte,” kõneles maavanem ning arvas, et riik peaks perearstide praeguse olukorra üle vaatama.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles