Liviko tuli Rakvere piirituse juurde tagasi

Aarne Mäe
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi ja rukkikuningas Hans Kruusamägi usuvad, et kõige kvaliteetsema piirituse ja ka viina saab ikka kodumaisest rukkist.
Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi ja rukkikuningas Hans Kruusamägi usuvad, et kõige kvaliteetsema piirituse ja ka viina saab ikka kodumaisest rukkist. Foto: Aarne Mäe

Eesti vanimaid alkoholitootjaid Liviko pöördus kodumaise tooraine juurde, kui hakkas tegema Rakveres valminud piiritusest Maarahva viina.

Liviko ei ole kodumaist piiritust kasutanud kümme aastat, kuid tänu Rakvere piiritustehase uute omanike suhtumisele löödi käed.


Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi rääkis, et Rakvere piiritustehase uute omanikega on tehasel hea koostöö. “Nad soovivad arendada Eestis toodetava piirituse kvaliteeti ja see võimaldab koostööd laiendada,” ütles Kalvi, andes mõista, et edasised sammud kodumaise piiritusega seoses sõltuvad sellest, kuidas tarbijad toote vastu võtavad.


Maksavad peale


Rakvere piiritustehase omanikeringi kuuluv Sven Ivanov kinnitas, et Rakveres suudetakse teha sellist piiritust, millest saab kvaliteetset viina.


Ivanov ütles, et eelmised omanikud tegid piirituse enne valmis ja siis hakkasid müüma, nüüd toodetakse kindlale kliendile konkreetset toodet. “Põhiline on hoida kvaliteet stabiilne. See on võimalik, sest toodame piiritust aeglasemalt, et jõuda õigel ajal jaole. Teisiti öeldes – enne panustati mahtu, nüüd kvaliteeti,” kirjeldas Sven Ivanov.


Janek Kalvi sõnul pakub Rakvere piiritustehas konkurentsivõimelist hinda, võrreldes välismaiste tehastega. Samas ütles Ivanov, et nad maksavad sellele korralikult peale.


Et viia Rakvere piiritustehase toodangu omahind madalamaks, tehakse seal renoveerimistöid, millega loodetakse lõpule jõuda aasta pärast. Kõige rohkem energiat kulub vananenud katlamajale.


“Tehast ostes seadsime eesmärgiks säilitada nii pika ajalooga tööstusharu Eestis, kui oleksime veel oodanud, poleks olnud enam võimalik tootmist taastada,” märkis Ivanov. “Tänavune aasta on olnud testiperiood.”


Võimalus rukkikasvatajatele


Rakvere piiritustehase laienevad võimalused on meeltmööda ka rukkikasvatajatele. Rukkikuningaks tituleeritud Väike-Maarja põllumees Hans Kruusamägi rääkis, et piirituse jaoks müüs ta tänavu 50 tonni rukist.
“Põhiosa rukkist on sel aastal müüdud siiski leivalin­nase jaoks,” ütles Kruusamägi. Ta kinnitas, et piiritustehasesse läks kõige kvaliteetsem rukis.


Janek Kalvi nentis, et Eestis on importviinade osakaal viimasel ajal kasvanud, eriti just Vene ja Ukraina viinade osa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles