Intervjuu: Rakvere sai tarmuka abilinnapea

Marko Torm näeb ka tulevikus enda ja oma pere elukeskkonnana just Rakveret, mis on linn, millele ta end pühendab. Foto: Arvet Mägi

Rakvere abilinnapeaks tõusis seni neli aastat linnavalitsuses sisekontrolöri ametit pidanud Marko Torm (30), keda tuntakse sümpaatse ja asjaliku noore ametnikuna, väljaspool tööaega nähakse teda aga nii jooksurajal kui kontserdisaalis.

Täna (esmaspäeval - toim.) algas teie esimene tööpäev abilinnapeana. Kuidas tuli pakkumine abilinnapea kohale?

Neid jutte oli kuulda juba varem, varemgi, kui otseselt minu poole pöörduti. Mingil hetkel hakati sellest rääkima.

Eks ta mõneti üllatav oli ka, aga võtsin alguses aega, mõtlesin, arutasin peres läbi ja nii see läks.

Teades, kuidas need asjad siin toimivad, milline on avaliku sektori amet ja kui raske on praegune aeg rahaliselt, siis mingeid rõõmuhõiskeid selle pakkumise peale ei tulnud.

Töö on vastutusrikas, aeg on keeruline, koormus sotsiaalvallas on oluliselt tõusnud, linnaeelarve on pingeline, see sunnib vastu võtma raskeid otsuseid, mida mõne aasta eest ei pidanud tegema. Mingeid illusioone mul praeguse ametikoha suhtes kindasti ei ole.

Te ütlesite, et kohalik omavalitsus tegeleb kõikide asjadega sünnist surmani. Milline ampluaa jääb teie kanda?

Põhiliselt linna rahakott ja sotsiaalvaldkond. Töisem istumine seisab veel ees teise abilinnapea Ain Suurkaevu ja linnapea Andres Jaadlaga.

Illusioonide puudumisest hoolimata olite ometi selle pakkumisega nõus.

Ju ta siis atraktiivne pidi olema.

Minu jaoks valdavalt ikka see, et kui sa tegeled linnavalitsuses siseaudiitorina, siis puutudki kokku väga erinevate valdkondadega – nullist sajani. Iga asja puhul pead minema tutvuma erialasse puutuvate seadustega ja mõne aja pärast, kui audit on tehtud, su professionaalsus ju tegelikult kaob. Ei saa olla kompetentne kõikides valdkondades.

Kindlasti on selle pakkumise juures minu jaoks tähtis see, et saan keskenduda konkreetsetele valdkondadele, minna süvitsi ja säilitada oma professionaalsus. See on ametikoht, kus sinust sõltub väga palju. Mis puutub eneseteostusesse, siis huvitav hakkab kindlasti olema.

Milliseks teie esimene tööpäev kujunes?

Osaliselt kattuvad ülesanded senise tööga, võib-olla teises võtmes ja otsese vastutajana. Näiteks tänasel tööpäeval oli vaja teha konkreetselt kaks hankedokumenti. Hommikul oli linnavalitsuse istung, kohtusin sotsiaalosakonna inimestega.

Abilinnapeaks asumine tõi kaasa teile kui apoliitilisele linnaametnikule veel ühe tähtsa sammu – te pidite astuma reformierakonda. Kui vastuvõetav oli see mõte teile?

Hea küsimus. Kui töötasin sisekontrolörina avalikus sektoris, siis ei astunud ma teadlikult ühessegi parteisse. Ükskõik, milline su maailmavaade ka ei ole, siis niipea, kui end poliitiliselt määratled, lood automaatselt eeldused, et keegi võib näpuga näidata, nagu oleks see või teine otsus tehtud sõltuvalt erakondlikust kuuluvusest.

Seepärast ei pidanud ma parteisse astumist mõistlikuks. Kui abilinnapea koha pakkumine muutus reaalseks, siis pidin enda jaoks otsustama, kas reformierakonnaga liitumine läheb mu sisemiste veendumustega kokku või ei lähe. Ja jõudsin otsusele, et läheb küll. Ma ei sattunud endaga konflikti ning seda sammu ei olnud raske astuda.

Reformierakonnal on praegu head ajad. Küsitlused näitavad, et nende toetus on kõrge. Siit võib ennustada, et näiteks Andres Jaadla pääseb kevadel riigikokku ja teis nähakse uut linnapead. Kas olete sellistele arengutele mõelnud?

Poliitikud las ennustavad. Mina ennast karjääripoliitikuks ei pea. Teen tööd oma võimete kohaselt, teen hingega ja loodan, et sellest piisab. Minu asi on siin tööd teha nii kaua, kuni seda vajalikuks peetakse.

Kaudselt saite ametisse tänu võimuvahetustele, ehkki te ise selle sepitsemise juures ei olnud. Peate olema küll poliitiliselt korrektne, kuid ei saa jätta küsimata, kas need käigud häirisid teid?

Poliitika on minu jaoks täiesti uus valdkond ja selle koha pealt ma sõna ei võtaks. Küll aga saan iseloomustada oma koostööd mõlema linnapeaga, olen töötanud linnavalitsuses nii Andres Jaadla kui Rannar Vassiljevi ajal ja kummagagi pole probleeme olnud. Meie koostöö on olnud hästi konstruktiivne, mõistlik, arutlev.

Ükskõik mida Rannar ka tegema hakkab, ma usun, et ta saab hästi hakkama. Mis Andresesse puutub, siis tema ajal on linnas suuri asju tehtud, linn on arenenud. Usun, et tema enda roll ei ole siin vähetähtis.

Väljaspool tööaega olete aktiivne tervisesportlane. Mängite regulaarselt korvpalli. Hiljuti asutasite MTÜ Rakvere Maraton ning kutsute üles kõiki liikuma. Üllatuseks kogunes liikumissarja avapäevale lausa sadakond jooksjat ja kõndijat.

See on küll asi, mis paneb hinge laulma. Ma olen olnud täielik tugitoolisportlane, isegi ülekaalus, aga umbes kolme aasta eest käis kiiks peast läbi, et tahan enda jaoks teha mingi märgilise tähendusega asja, et saan hakata uuesti liikuma ja aktiivseks. Siis otsustasin joosta läbi maraton. Higi ja pisaratega see tuli.

Algas kõik linna staadionil pooleteisekilomeetriste distantsidega. Ja kui olin läbinud esimese maratoni, sain aru, kui palju enesekindlust erinevatesse eluvaldkondadesse tuli sellest ühest sportlikust saavutusest.

Ma kindlasti ei pea ennast jooksjaks, aga minus on veendumus, et see on mulle väga palju andnud, ja ma näen, et kõikide jaoks on kõige raskem teha need esimesed sammud. Kuid selleks tuleb leida aega.

Te panite ka oma kunstnikust abikaasa Jule maratoni jooksma, mõne aja eest läbis ta Helsingis oma esimese maratoni ja isegi edestas teid.

Nii võimas naine! Ma tahtsin, et ta kogeks suurt saavutust enda jaoks, minul läks seekord kehvasti, kuid solidaarsusest tegin lõpuni. Jule on ju läbi ja lõhki kunstiinimene, aga ta suutis selle maratoni läbi teha. See näitab, et inimene suudabki kõike, kui on püstitanud eesmärgi. Sama on ka linnavalitsuse töös.

Te peate peret väga tähtsaks.

Minu jaoks on kvaliteetaeg pere keskel. Mida rohkem me suudame panustada peresse, seda paremad tulemused on meil tööl.

See on tõdemus, mida olen oma eksimuste ja vigade kaudu aastate jooksul omandanud. Sa pead pere jaoks aga leidma ja siis suudad ka töösse maksimaalselt panustada.

Kas abikaasa on pannud teid ka maalima?

Ma olen proovinud, aga kusagil peab valiku tegema. Siin jääb mul annet vajaka.

Kes tuleb teie asemel sisekontrolöriks?

Lõplikku otsust pole langetatud, kuid kuna eelarve mõttes on väga rasked ajad, siis võib-olla teeme nii, et uut konkurssi sisekontrolöri ametikohale välja ei kuulutagi. Saame seda valdkonda ümber korraldada sisemiste ressursside abil.

Marko Torm

• Marko Torm on sündinud Kohtla-Järvel, kuid juba varasest lapsepõlvest tuli elama Rakverre.
• 1998-2002 õppis ta sisekaitseakadeemias, kus ta omandas rakendusliku kõrghariduse.
• Magistrikraadi omandas ta Tallinna ülikoolis riigiteaduste erialal.
• Ta on läbinud magistriõppe sotsiaaltöö valdkonnas Tartu ülikoolis.
• On täiendanud end lühematel koolitustel ja praktikatel Islandis, Soomes, Taanis.
• Enne linnavalitsusse sisekontrolörina tööle asumist juhtis Marko Torm turvafirma G4S Lääne-Viru piirkonda ning veel varem tegutses uurijana politseis.