Keskkonnaministeeriumist valitsusse jõudev põlevkivi arengukava võib osutuda kasutuks, sest lähtub täiesti ebarealistlikust energiahinna prognoosist ning jätab Eestile talutava kaevandamismahu – päevapoliitika meelevalda.
Suurem maht seab löögi alla Lääne-Virumaa
23. september 2015, 08:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kodurahu, majanduse ja energiajulgeoleku seisukohalt sõlmtähtsusega tööstusharu tulevikku määravalt dokumendilt ootaks, et täiesti asjatundmatu lugeja ei komistaks lapsusele. Kuid põlevkivi kasutamise riiklik arengukava just sellist soovimatut elamust pakubki.
Dokument lähtub väitest, et rahvusvahelistel energiakandjate turgudel peamiseks mõõdupuuks oleva nafta hind kõigub aastatel 2016–2030 vahemikus 90–110 dollarit barreli eest.
Samal ajal eeldab näiteks Maailmapank tänavu juulis avaldatud prognoosis, et 2016. aastal on naftabarreli keskmine hind 61,2 dollarit, 2020. aastal 71,9 dollarit ja 2025. aastal 88,3 dollarit.
“Analüüsi koostamise hetkel olid need eeldused nafta hinnale täiesti normaalsed. Tol hetkel oluliselt madalamad eeldused oleksid näinud äärmiselt ebarealistlikud,” põhjendas keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus imelikuna tunduvaid arve.
Asekantsleri vastus, mis kaitseb ebapädevat hinnaprognoosi, paneb üksnes õlgu kehitama, sest Maailmapanga andmetel maksis näiteks 2001. aasta jaanuaris nafta keskmiselt 25 dollarit barrel, 2014. aasta jaanuaris 102 dollarit.
Keskkonnaministeeriumi ebapädevusele põlevkivitööstuse reguleerimisel juhtis aasta tagasi tähelepanu ka riigikontroll, kui põlevkiviettevõtjad murdsid riigiga piike keskkonnatasude pärast. “Keskkonnatasud ei täida eesmärke ning nende tasude muutused/suurused ei põhine sisulisel analüüsil,” tõdes riigikontroll oma memos ning soovitas arengukava vastuvõtmise edasi lükata.
Riigi hinnangust energia võimalikule hinnale sõltub maavarade maksustamise poliitika, millest omakorda sõltuvad töösturite investeerimisotsused. Kui riik tugineb makse määrates arengukavale ja selles toodud nafta hinnale, mis on oluliselt kõrgem kui tegelikkuses, teenivad töösturid oodatust vähem ega saa ka uute tehaste ehitamiseks pangast laenu.
Eesti põlevkivitööstuste suur plaan oli veel paar aastat tagasi hakata tootma kvaliteetset diislikütust mahus, mis ületaks rohkem kui kaks korda Eesti enda riigisisest tarbimist. Viru Keemia Grupi ettevalmistustööd olid 2012. aastal jõudnud nii kaugele, et aasta pärast oleks diislikütuse tehas andnud juba esimese toodangu.
2013. aastal aga pani nii Eesti Energia kui ka Viru Keemia Grupp autokütuse tehase projekti kalevi alla.
Uute tootmisvõimsuste rajamine sõltub otseselt kaevandusmahtudest, mida riik töösturitele lubab. Praegu kehtiva arengukava järgi lubatakse kaevandada 20 miljonit tonni põlevkivi aastas ja punkt. Neli põlevkivi käitlevat ettevõtet on suutnud viimastel aastatel töödelda kokku ligi 15 miljonit tonni põlevkivi.
Uus arengukava aga annab valitsusele õiguse iga viie aasta möödudes lubatud kaevandusmahu ümber hinnata. Kaevandamise mahtu võidakse vähendada, kui hinnanguline keskkonnakahju osutub liiga suureks. Mahtu võidakse suurendada, kui põlevkivi kasutamise tehnoloogia võimaldab keskkonnakahju hinnanguliselt vähendada.
Arengukava võrdleb põlevkivi kaevandamist aastaste mahtudega 15, 20 ja 25 miljonit tonni. Kuid põlevkivi kasutamise stsenaariumide peatükis tuuakse sisse ka võimalus, et kaevandamise aastamäära puudumisel võiks kaevandamise maht läheneda 30 miljonile tonnile aastas.
Tavaline inimene saab kaevandusmahtude järgi ennustada, millal hiigelekskavaatorid tema kodutanuma üles kaevavad. Kui seni püsis põlevkivi kaevandamine peamiselt Ida-Virumaal, siis arengukavaga valitsusele antav otsustusõigus loob olukorra, kus muudatusi võib tulla isegi enne paarikümne aasta möödumist, mis siis, et nii pikaks ajaks jätkub juba välja antud kaevanduslubadest.
Lääne-Virumaal kaevandab praegu põlevkivi vaid Kunda Nordic Tsement, mis kasutab seda maavara tsemendiahjude kütmiseks ja jäägina tekkivat tuhka tsemendi koostises.
Eesti läänepoolseim põlevkivivaru, mille kaevandamist peetakse võimalikuks, asub just Lääne-Virumaal. Haljala uuringuväli ulatub piki Narva maanteed Loobuni ning hõlmab Haljala, Kadrina, Sõmeru ja Rakvere valla maid.
Haljalast ida pool asuvate Kohala ja Kabala uuringuväljade all asub fosforiit, mille kaevandamise vastu võitlemine elustas 1980. aastatel Eestis võimsa protestiliikumise.
Kui põlevkivitööstused jätkavad ka tulevikus kaevandamist mahus 15 miljonit tonni aastas, siis jõuavad suured põlevkivikaevandused Rakvere ümbrusesse alles 80 aasta pärast. Kui aga töösturid suudavad valitsusele tõestada, et nende tehnoloogia on piisavalt hea ning kaevandamise maht tõuseb 30 miljoni tonnini aastas, hakkab koppade mürin Lääne-Virumaal kõlama 50 aasta pärast.
Ministeerium: eelnõu annab võimaluse olukorra üle vaadata
Artikli aluseks on võetud põlevkivi arengukava majandusmõju hinnang lisas nr 9, kus kirjeldatakse põlevkivisektori võimalikke strukturaalseid muutuseid soodsate ja ebasoodsate tingimuste korral. Analüüsi kuulus lisaks strukturaalsete muutuste kirjeldamisele ka sektori majandusliku panuse hindamine SKTsse, mida ei saa teha ilma kindlaid majanduslikke eeldusi valimata. Analüüsi koostamise hetkel, 2014. aasta alguses, olid need eeldused nafta hinnale ajakohased, samadel eeldustel koostati mitu sektori enda majanduspanuse hinnangut aastani 2030.
Analüüsist on näha, et naftahinna langusel juba 90 dollari peale kaevemahud vähenevad. Ka praegust nafta madalat hinda arvestada pole põhjust arvata, et kaevemahud peaksid kasvama, vaid langus on veelgi suurem, mis annab kinnitust, et põlevkiviõlitööstuse edukuse peamiseks mõjutajaks on naftahind.
Sellegipoolest on tehtud artiklis eksitav järeldus, et keskkonnaministeerium lähtub arengukavas ebarealistlikust naftahinna prognoosist, ja on jäetud täielikult tähelepanuta, et arengukava põhitekst sisaldab hinnanguid, mis on ajakohastatud käesoleval suvel.
Eelnõu näeb ette, et valitsusel tekib võimalus kaevandamismaht iga viie aasta tagant üle vaadata. Võimalus analüüsida muutusi tehnoloogiates, turuolukorras, keskkonnanõuetes ja ilmnenud keskkonnamõjus ning vajadusel kaevemahtu muuta ei tähenda piiranguteta kaevandamist.
Kommentaarid
Meelis Einstein, Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor
Tuleb tõdeda, et võrreldes eelmise arengukavaga pole uues põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas midagi oluliselt muutunud. Kunda Nordic Tsement on Eesti neljast põlevkivitööstusest kõige väiksem põlevkivi kasutaja. Samal ajal oleme kõige efektiivsemad, sest kasutame ära kogu põlevkivi: pool sellest kulub tsemendiahjude kütmiseks, energia tootmisest üle jäävat tuhka kasutame tsemendi koostisosana. Kuna oleme nii väike põlevkivi kasutaja, saame igal juhul hakkama, hoolimata sellest, kuidas arengukava välja tuleb.
Jaanus Purga, Viru Keemia Grupi arendusdirektor
Suurtes piirides ei ole uuel põlevkivi kasutamise arengukaval viga midagi. Tuleb tunnistada, et valitsuse tasandil on viimase pooleteise aasta jooksul hakatud põlevkivitööstuste argumentidesse oluliselt tõsisemalt suhtuma. Arengukavas prognoositav naftahinna tase 90–110 dollarit barrelilt on selgelt ebarealistlik. Sellest tõuseb kahju, kui neid arve hakatakse tulevikus üks ühele rakendusaktide loomisel aluseks võtma ja need saavad aluseks maksumudelitele. Realistlik naftahinna prognoos võiks kõikude 55–65 dollari ümber barreli eest.
Marti Hääl, Kiviõli Keemiatööstuse nõukogu liige
Põlevkivi kasutamise uue arengukava suurim eelis peitub faktis, et lõpuks ometi ollakse valmis lahti ütlema justkui maagiliseks kujunenud 20 miljoni tonni suurusest piirangust aastasele kaevandusmahule. Selline piirang ei põhinenud ühelgi analüüsil ja oli kaetud poliitiliste argumentidega.
Kaevemaht peab olema seotud keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike mõjudega. Võib-olla jõuame kliimapoliitika ja konkureerivate tehnoloogiate arenguga nii kaugele, et näiteks 2040. aastast alates ei tasu enam põlevkivi üldse maa sees välja võtta. Arengukava ei anna aga vastust põhiküsimusele, millised kaevandamise mahud on otstarbekad. Seega jäävad need otsused ka edaspidi poliitiliseks.
Minul on kõige rohkem kahju, et ei tekkinud uut kvaliteeti. Kui arengukavas lähtutakse nafta hinnast 90–110 dollarit barrelilt, siis see tähendab, et ükski majandushinnang selles dokumendis ei pea paika. Kuid hulga keerulisem probleem tuleneb asjaolust, et energiamajandusele ja põlevkivi kasutamisele koostatakse kaks eraldi arengukava, ehkki Eesti energiamajandusest valdav osa sõltub just põlevkivist. Selline lähenemine muudab arengukavad kõlbmatuks.
Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev Virumaa Teatajale
Väga suur põlevkivimaht, mis ei ole varuna arvele võetud, ulatub Tapani. Kindlasti peaksime korrigeerima arengukavast võetud põlevkivivaru numbrit – 4,7 miljardit tonni on ääretult eksitav. Sinna sisse on arvestatud kogu põlevkivivaru, aga sellest kolmandik jääb maa alla, kui rääkida allmaakavandamisest. Samuti on sinna sisse arvestatud põlevkivivarud, mis jäävad looduskaitse- või Natura alade alla, ka linnade alla jäävad varud (näiteks Rakvere Lennuki linnaosa, Sõmeru, Ubja). Tegelik põlevkivivaru, mis meil lähiaastateks jagada on, on 1,1–1,3 miljardit tonni, mitte rohkem.
Vallajuhina ütlen, et selline plaan on Lääne-Virumaale hukatuslik, sest Lääne-Virumaa jaoks ei ole põlevkivi kindlasti majanduslikult oluline maavara. Me oleme ainult kaevandatav ala, mitte piirkond, kus põlevkivi töödeldakse.
Sõmeru valla puhul hõlmab põlevkivivaru umbes 85% valla territooriumist. Meie jaoks on see eriti traagiline selles mõttes, et uues arengukavas on toodud jõuliselt sisse mõiste “komplekskaevandamine”, mis tähendab, et kui pealistikku on mitu loodusvara – meie puhul põlevkivi, fosforiit ja diktüoneema –, tekitab see ahvatluse hakata kohe rääkima ka teistest maavaradest.
Lisaks sellele on uues arengukavas võrreldes eelmisega Lääne-Virumaa jaoks oluline arvuline muutus. Kui eelmises arengukavas oli põlevkivi energeetiliseks tootluseks märgitud 35 GJ/m2, siis uues arengukavas on selleks 30 GJ/m2.
See muutus tähendab, et kogu Lääne-Virumaa põlevkivivaru, mis enne oli passiivne, muutub nüüd aktiivseks ja põlevkivi kaevandataks avatud viisil. Kogu meie viljakas põllumaa keerataks segi.