Varjupaigataotleja: soovin eestlastega võrdset palka

Vao majutuskeskus. Foto: Meelis Meilbaum

Vao varjupaigataotlejate keskuses viibiv egiptlane Ahmed (26) ei soovi elatuda Eesti riigi makstavatest toetustest ja asuks esimesel võimalusel tööle.

Tööle asumiseks peab ta saama kõigepealt kas rahvusvahelise kaitse Eesti riigilt ehk elamisloa pärast kuuekuulist ootamist või õiguse asuda tööle kuuekuulise ooteaja järel. Vaos on Egiptusest Moskvasse ja sealt Eestisse rännanud Ahmed olnud poolteist kuud.

“Muidugi tahan tööle minna, sest vaba aega on liiga palju. Tahan ühiskonda sulanduda, et eestlased saaksid teada, et oleme haritud, meil on oskused ja oleme võimelised ühiskonna arengusse panustama,” kõneles Ahmed, kes ei soovi elada toetustest, vaid tahab oma elatise ise teenida ja iseendale loota.

Egiptuses töötas Ahmed hotellis administraatorina ja kokana. Moskvas elades tegi ta abikoka tööd Araabia restorani köögis.

Eestis tööle saamiseks oleks ta valmis end täiendama või isegi uut ametit õppima.

“Asi pole selles, mida mina teha tahan, kõik sõltub Eesti tööturust,” lausus Ahmed, kes konkreetset palganumbrit, mida ta teenida tahaks, ei nimeta, sest annab endale aru – eesti keelt ta ei oska. Aga palka, mis võimaldab normaalset elu, tahab ta sellegipoolest teenida. “Et elada nagu elavad eestlased.”

Vao keskuse töötegevuste juhendaja Sirje Vällmanni sõnul pole Ahmed ainuke varjupaigataotleja, kellel on tungiv soov tööle minna. “See soov on suurem, kui me oskame arvata, suurem, kui me oskasime eeldada,” ütles Vällmann.

Keskuses elavatest inimestest ütlevad tema sõnul paljud, et nad on nõus ükskõik millist tööd tegema, kui nad sellega vähegi toime tulevad.

Aga ka nende hinnangul peab tehtava töö eest makstav palk võimaldama ära elada, sest kui varjupaigataotleja tööle asub ja keskusest lahkub, tuleb tal endal tasuda oma üürikorteri eest ja maksta kommunaalkulud ning toit lauale muretseda. Riik siis enam ei toeta.

Vao keskus teeb koostööd töötukassaga, kes aitab keskuses elavatel inimestel leida endale tööpraktika kohti ettevõtetes, et seeläbi lihtsustada edaspidist tööle asumist.

Vällmann ütles, et üks Tallinna ettevõte on Vao keskusest võtnud endale tööle kaksteist inimest, aga töötatakse ka mujal: Lõuna-Eestis, Võrtsjärve ääres, Kohilas. On neid, kes on omale Vaosse elamise üürinud ja töötavad Pandivere piirkonna ettevõtetes. Oma kodumaal toitlustusasutustes, ehitusel plaatijana, autoremondilukksepana, müürsepana ametis olnud varjupaigataotlejad teevad siin töid, mis head keeleoskust ei nõua.

“Täna (möödunud kolmapäeval Väike-Maarja spordihoones peetud ettevõtlusmessil – toim.) rääkisime mitme ettevõtjaga, kes kaaluvad tööpraktikat või kasutada meie inimesi ajutise tööjõuna,” märkis Vällmann.

Keskuse juhataja Jana Selesneva ütlusil on tagasiside ettevõtetest, kus varjupaigataotlejad tööpraktikat teinud, igati positiivne.

“Öeldakse, et nad teevad tööd suurema kohusetundega kui meie oma inimesed, et hoida lippu kõrgel järgmistele varjupaigataotlejatele, kes tööle soovivad,” vahendas keskuse juhataja ettevõtetest kuuldut.

Näiteks ootab üks tööandja, millal Vao keskuse konkreetne klient saab ametliku õiguse töötamiseks. Talle on selleks puhuks isegi juba korter valmis vaadatud.

Möödunud kolmapäeval Väike-Maarja spordihoones peetud PAIKi ettevõtlusmessil olid ettevõtete kõrval väljas ka Vao keskuse elanikud, kes tutvustasid oma oskusi ja üks afgaani naine müüs ka oma käsitööd.

Vao keskus

Vao varjupaigataotlejate keskuses on praegu 17 rahvusvahelise kaitse saanud isikut. Kokku on keskuses 82 elanikku.