Rakvere arestimaja endine juht: ühe ametnikuga on võimatu tagada arestikambris olijate ohutus

Toomas Herm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarmo Nurm.
Tarmo Nurm. Foto: arhiiv

Pensioni eel kolm aastat Rakvere arestimaja töö eest vastutanud Tarmo Nurm rääkis, et enne kambrisse panemist võetakse inimeselt ära kõik esemed, millega ta võiks ennast ja teisi vigastada või tappa. Näiteks noad, käärid, ühekordsed žiletiterad, saapapaelad, püksirihmad. Voodilinu ära võtta ei saa, sest siis peaks need kõigilt ära võtma ja see oleks inimõiguste rikkumine.

Nurm meenutas, et üks arestikambrisse paigutatud joobes naine soovis end rinnahoidjaga üles puua. Rinnahoidjat samuti ära võtta ei saa. Ja kui tol hetkel oleks valves olnud mees, siis olnuks ta väga keerulises olukorras. Õnneks märkas joobnud naise tegevust naisvalvur.

Rakvere arestimajas on kaheksa kambrit vahistatutele, lisaks kaks kainenema pandutele. Kõikides kambrites on valvekaamera, mis näitab pilti kogu kambri ulatuses. Varjatuks jääb ainult WC nurk, millele saab riide ette tõmmata.

Nurme sõnul on Rakvere arestimajas valves ainult üks inimene. Tema peab jälgima kaamerate pilti, tegema iga tunni tagant kontrollringkäigu, mis kestab sõltuvalt ametniku usinusest keskmiselt 20 minutit. Veel peab valves olev ainus ametnik jagama sööki, andma nõude korral arstirohtu, vormistama kambrisse tooduid. Lisaks sellele, kui kambris viibib keegi agressiivne inimene, siis läheb valvuri põhitähelepanu temale. Seega on ühel ametnikul võimatu kogu aeg jälgida kaameramonitore.

See võimalus on näiteks Jõhvi arestimajas, kuhu Nurme andmetel tuuaksegi agressiivseid või suitsiidikahtlusega inimesi. Sealsed kaamerapildid lähevad otse korrapidajale.

Nurm rääkis, et kunagi palusid politseinikud kambrikaaslast hoida naabril silm peal. See oli vabatahtlik. Ja kindlasti ei pidanud kambrikaaslane seda palvet öötundidel täitma.

Nurme sõnul kasutati tema ajal ka sellist moodust, et söök üritati jagada siis, kui näiteks kohtust vahistatu toonud konvoi oli veel kohal. Et lisasilmapaare ära kasutada. Ühel korral juhtuski, et toodi mees, kes nägi igati normaalne välja. Mõne hetke pärast avastati, et ta oli kambris juba laua peale roninud.

Rakvere arestimajale sarnane süsteem on enamikus kohtades üle Eesti. Erandid on Nurme sõnul lisaks Jõhvile veel Tallinnas ja võib-olla veel mõnes suuremas linnas.

Alustatud ametkondlikust juurdlusest rääkides ütles Nurm, et lahang annab inimese surma küllaltki täpse kellaaja. Siis saadakse uurida, mida tol ööl valves olnud ametnik sel ajal tegi.

Ida prefektuuri pressiesindaja Olja Kivistik ütles, et alates 2008. aastast on Eestis kinnipidamiskambrites endalt elu võtnud kaheksa inimest, neist kaks Rakvere arestimajas.

Ööl vastu kolmapäeva poos Rakvere politsei arestimajas end üles 22-aastane vahialune, kellele politsei oli esitanud süüdistuse narkokuriteos. 22-aastane noormees toodi Rakvere arestikambrisse 29. oktoobril kella 11 paiku. Enesetapp avastati 4. novembril kella 00.50 paiku. Surnukeha saadeti lahangule. Kambris oli mees koos teise vahialusega, kes sündmuse hetkel magas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles