Pealkirjata teosed panid tüdruku ootama näidendikirjutamise töötuba

Improvisatsiooni töötuba tõi klassiruumi helgust ja rõõmu täis. Üks osalenud poiss ütles, et mõtleb päris tõsiselt hakata koomikuks, kas Sepo Seemaniks või Jan Uuspõlluks. Foto: Marianne Loorents

Koolipäevad, need suhteliselt argised ja rutiinsed, võivad mõnikord olla täis inspiratsiooni, improvisatsiooni, lusti ja rõõmu, teatriime ootust ja lootust kõigile väikestele tüdrukutele, poistelegi.

Talvisel neljapäeval vuras Rakvere reaalgümnaasiumi ette buss, millega saabunud VAT teatri inimesed andsid lastele võimaluse osaleda improvisatsiooni, loo- ja näidendikirjutamise töötoas. Kui ühe inimlapse kirjutamise uks on juba avatud, siis võib olla näidendikirjutamise töötuba huvitav. Või siis vastupidi – kogetud ja igav.

10. klassi tüdruk Kaisa Kärmik oli põnevil – neiu sahtlites on juba nii mõnegi lavastuse süžee, tema tihedad teatrikülastused on päädinud arvustuste kirjutamisega. Tütarlaps ise ütleb, et teda võlub just tagatubades toimuv, mistõttu tugeva teatrikallakuga koolis teda just tihti laval ei kohta. “Mind paelub teatris see osa, kui näitlejad on lava taga, mitte laval,” ütleb noor näidendikirjutaja kavalalt.