Aastaid tuulde lennanud teaduslik potentsiaal püütakse pudelisse

Tudengeid näeb linnapildis tavaliselt volbripäeval, kui nad traditsiooniliselt lauluisa Kreutzwaldi pead pesemas käivad. Foto: Marianne Loorents

Tallinna ülikooli Rakvere kolledži direktor Silver Pramann on korduvalt rõhutanud, et kolledž peaks piirkondlikku arengusse panustama tunduvalt rohkem, kui on seda seni teinud. Esimene samm selles suunas on astutud.

“Oleme ette võtnud üsna aatelise projekti,” ütles Silver Pramann muigamisi, kui tutvustas Rakvere kolledži ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu

(VIROL) uut konkurssi, mille eesmärgiks on leida üles kõik need teadustööd, mis on kaitstud 2015. või 2016. aastal ning seostuvad Lääne-Viru maakonnaga. “See on uudne kogemus nii meie kui Eesti jaoks,” märkis kolledži direktor.

Rakvere kolledži ja VIROLi konkursi mõte on saada pilt sellest, millistel teemadel on juba bakalaureusetöid tehtud, et tulevikus teadlikult vajalikke teemasid välja pakkuda. Just viimasega tuleb VIROL kolledžile appi. “Tahame üliõpilastöödele natuke rohkem regionaalselt mõõdet anda,” rääkis VIROLi tegevjuht Sven Hõbemägi.

“Praegu me ju ei tea, mida on uuritud, see kõik võib olla jäänud kuskile kaante vahele. Nüüd on aeg need tööd välja otsida,” ütles ta. “VIROL on valmis noori tehtud töö eest tunnustama ja toetama.”

Konkursi lõppedes saab juba realiseerida seda teaduspotentsiaali, mis praegu kogutud on, kuid tõeline eesmärk on hoopiski kaugem: tulevikus tahetakse nii VIROLis kui kolledžis, et tudengid valiksid sihilikult teemasid, mis maakonna arengusse panustaksid.

VIROLis nähakse, et tudengite töid võiks seostada näiteks arengukavadega. “Kui meil on kavas mingi visioon kirjas, oleks vaja seda analüüsida. Meie saame anda noortele sisendi, millest kirjutada, ja ühtlasi ka teema, millest oleks maakonnale kasu,” rääkis Hõbemägi.

“Tahaksime siinseid tudengeid rohkem innustada Lääne-Virumaa arengule kaasa aitama.”

Ja mitte ainult – ka teised üliõpilased, kes mujalt Eestist Rakverre õppima tulevad, võiksid siin uurimistööd teha. Kolledži direktori sõnul tehakse nii ka teistes suuremates ülikoolides. “Tudengite tööd on regioonipõhised, et neist oleks reaalselt kasu. Meie ei ole seni seda ressurssi siin kasutanud,” ütles Pramann.

“Oluline on, et see teaduspotentsiaal hakkaks õigesti tööle, mitte see, et me lihtsalt toodame lugematul hulgal töid, kuhu läheb tohutu aeg ja vaev, aga millest lõpuks reaalset kasu ei ole,” ütles Pramann.

Pramann tõi näiteks ühe eelmisel aastal Rakvere kolledžis kirjutatud bakalaureusetöö, mis käsitleb folkloori kasutamist maakonna lasteaedades.

“Iseenesest on see töö hästi kirjutatud, väga huvitav, seda saab kasutada ja ongi kasutatud. Aga kas see teema on kõige vajalikum? Kui oleksime saanud välja pakkuda mingeid päevakajalisemaid teemasid, oleksime võibolla saanud palju kasulikumat teavet,” rääkis Pramann.

“Üliõpilastöödega on muidugi nii, et nende valmimine võtab aega kaks aastat, aga rakendaja jaoks ei ole võib-olla nii oluline teooria kui kogutud andmed ja neid saaks ilmselt kiiremini,” arutles ta. “Muidugi on tore, kui tudengitel on oma huvi ja teema, millest kirjutada, aga lõputööl võiks ideaalis olla ka kaalu ja kasu.”

Silver Pramann on oma ametiaja algusest saadik toonitanud, et kolledž peab kindlasti regiooni arengut toetama, et enda tegevust just selles piirkonnas õigustada.

“Lääne-Virumaal on kõige haritumad lasteaiaõpetajad, aga ainuüksi sellest ei piisa. Ülikool peab rohkem lisaväärtust looma ja pakkuma.”

Konkursile võib esitada kõikides valdkondades 2015. või 2016. aastal kaitstud magistri-, bakalaureuse- ja diplomitöid.

Hindamisel on oluline töö seotus kohalike arengukavadega, uurimistöö rakendatavus ja akuutsus.

Oodatud on kõikide Eesti kõrgkoolide üliõpilaste teadustööd. Konkursil osalemiseks on vaja esitada uurimistöö ja lühitutvustus. Konkurss kestab kuni 20. augustini.