Kirjutan Juhan “Hirmutaja” Aarest. Mäletan, lapsepõlves oli meil Tallinnas üks hirmutajaonu, kõik lapsed kartsid teda. Onu käis mööda tänavaid, karjus koleda häälega. Oli kole küll, tee või püksi. Kõik kartsid alguses hirmutajaonu väga. Aga varsti muutus ta nii tavaliseks, nii igavaks, et keegi ei viitsinud enam tema pärast erutuda. Nojah, käis ja prööskas, aga mis siis?