Täna kogunesid linna, maakonna, riigikogu, Memento Rakvere Ühingu, Rakvere Tööpataljonlaste Ühingu, Endiste Poliitvangide Lääne-Virumaa Ühingu, Kaitseliidu Viru maleva esindajad ning Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja, et avaldada austust okupatsioonirežiimi ohvritele.
Fotod: täna langetati küüditatute mälestuseks pea
/nginx/o/2016/11/28/6124371t1h5bb0.jpg)
25. märts 2016, 14:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märtsiküüditatuid leinama ja mälestama oli kogunenud märkimisväärne hulk rahvast. Maavanem Marko Torm ütles oma kõne alguses, et on Okaskrooni jalamil käinud juba aastast 2005, ent pole seal iial nii palju rahvast näinud.
Ka sõnas Torm, et eestlased ei unusta - küüditatuid mäletatakse nii praegu kui tulevikus.
Rakvere linna esindanud abilinnapea Kairit Pihlak tõi oma kõnes samuti esile, et ka tänapäeva noored hoiavad küüditatute mälestust au sees.
Täna möödus 67 aastat märtsiküüditamisest, mil loetud päevade jooksul viidi vägivaldselt asumisele rohkem kui 22 000 eestlast.
Esimene ešelon läks sihtkohta teele Tapa raudteejaamast 992 inimesega 26. märtsil 1949 kell 12.32, viimane Võru raudteejaamast 1064 inimesega 29. märtsil kell 21.10.
Enamik küüditatuid vabanes alles 1958. aastal ning viimased deporteeritud vabastati 1965. aastal, mitu tuhat inimest koju tagasi ei jõudnudki.