Lasteaia argipäev Rootsis – 42 emakeelt 6 rühmas

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sooneutraalsust meie lasteaia õpetajad Rootsis külastatud lasteaedades ei täheldanud. Küll aga vaatasid nad imetlusega, kuidas meesõpetajad Tumba lasteaed-algkoolis lastega koos poriloigus hüppasid.
Sooneutraalsust meie lasteaia õpetajad Rootsis külastatud lasteaedades ei täheldanud. Küll aga vaatasid nad imetlusega, kuidas meesõpetajad Tumba lasteaed-algkoolis lastega koos poriloigus hüppasid. Foto: Erakogu

Mitmekultuuriline, loov, reegliteta ja lapsekeskne – nende sõnadega iseloomustasid Rootsis keskkonnaalase hariduse koostööprojekti raames külastatud lasteaedu Rohuaia ja Triinu lasteaedade õpetajad.

Margit Pelli, Moonika Suurmaa ja Mirjam Pooland Rakvere Rohuaiast ja Viivika Roostar Triinu lasteaiast olid mõtlikud. Muljed olid veel nõnda värsked. Ometi andsid päevad sealsetes lasteaedades neile tunde, et paljugi on suhteliselt samamoodi nagu Eestis. Ehkki – meil pole lasteaeda, kus kuuleb 42 keelt, kus magamine või koristamine pole lapsele kohustuslikud, kus inimhing võib üksinda minna iga kell koridori vaikust või kunsti nautima. Või on lapsel võimalus osaleda koos teistega keeleõppes, sest sõbra kodus räägitav on hoopis teistsugune kui tema igapäevakeel. Maailm muutub üha hoogsamalt ja küllap saab mõne(kümne) aasta pärast kogeda seda kõike meiegi lasteaedades.

Kui Eestis kerkib ikka ja jälle teemaks laste arv rühmades, siis Pipi päritolumaa mitmekultuurilistes lasteaiarühmades on pisikesi küll 20, kuid ühe õpetaja vastutada on vaid kaheksa last. “Seal olid ka väga väikesed lapsed, kel veel lutid suus. Silma jäid alla aastased lapsed. Lapsed käivad lasteaias kuni viienda eluaastani, kuue-seitsmeaastased on juba eelkoolis,” rääkis õpetaja Mirjam Pooland.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles