Naiiviku pajatus koolielust

Martin Pent
, Haljala gümnaasiumi loodusõpetuse, bioloogia ja geograafia õpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martin Pent.
Martin Pent. Foto: Marianne Loorents

Ilma igasuguse naljata, õpetamine pole naljaasi. See on parajalt kurnav, nõuab töö tegijalt ranget enesedistsipliini, külma närvi, järjepidevat enda täiendamist ning muula visadust, andmata sealjuures vähe märku sellest, kui palju ja kas üldse kogu tehtud töö tulemust andis.

Professioon on isegi niivõrd riuklik, et alaga, kus Eesti omadel läheb praegu kehtivate mõõdetavate parameetrite järgi päris hästi ka rahvusvaheliselt, ei taha keegi lihtsalt enam tegemist teha. Kuivad arvud väidavad ilmeksimatult: pole teist riiki, kus õpetajaks saada soovijaid oleks sedavõrd vähe kui meil.

Kõik õpetaja mured annab koondada ühe suure küsimuse alla: missuguseks tuleks inimesed kujundada? Kuna sellele pole võimalik ilusasti vastata, jääb küsimus painama ning sellest saab paratamatult mure. Üks lihtne inimene, alustav kogemusteta õpetaja näiteks, võib seetõttu nii mõnigi kord tunda, kuidas kõik rusuvad vastuseta küsimused tal üle pea kasvavad, rääkimata siis veel argimuredest, nagu tundide ettevalmistamine, tööde parandamine jne.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles