Põlula rahvas võitleb kooli eest: "Kõige hullem on teadmatus"

Volikogu istungile tulnud Põlula kooli õpilaste plakatid kõnelesid selget keelt: noori ühendas mure oma kooli pärast. Foto: Meelis Meilbaum

Kui tavaliselt jätavad volikoguistungid rahva külmaks, siis kolmapäeval oli Ulvi rahvamajja kogunenud pea viiskümmend kohalikku, lastest vanuriteni, kaasas isetehtud plakatid. Kirgi küttis Põlula kooli võimalik sulgemine.

Vallavolikogu esimees Arnu Lippasaar tutvustas vallavalitsuse otsust, millega määratakse nn kvoot: kuni Põlula koolis käib 35 õpilast, säilib see põhikoolina vähemalt 2020. aastani. Tema sõnul on kooli saatus juba kaua arutuse all, kuna õpilaste arv aina väheneb.

Ka lisas otsustamisele survet tõdemus, et haldusreformiga liidetaks Rägavere vald mõne suurema vallaga, kus on enamjaolt mitu kooli ning nii on põhikooli säilimine küsimärgi all. “Kui läheme ühinemiskõnelustele sõnumiga, et põhikool või mitte midagi, siis võime üldse koolist ilma jääda,” ütles esimees.

Vallavalitsuse otsus näeb ette, et kui laste arv Põlulas langeb alla 35, muutub kool neljaklassiliseks. Põhjuseks toodi, et enamik erialaaineid hakkab 5. klassis ja nii oleks üleminek lastele lihtsam.

Otsuse tegemisel tugineti ka valla küsitlusele kaheksa lapsevanemaga. Probleem on Lippasaare sõnul selles, et Põlula koolis käib 42 last, samal ajal kui valla hingekirjas on neid veel 41. “Me ei hävita kooli,” kinnitas Lippasaar.

Seejärel said sõna volikoguliikmed. Avaldati arvamust, et tegu on rutaka otsusega, sest selguse saaks alles ühinemiste järel.

Kuna ammu on olnud õhus teema Ulvi lasteaia viimisest Põlula mõisa, uuriti ka seda võimalust. Lippasaare sõnul oleks parim tuua tulevikus neljaklassiline Põlula kool hoonesse, kus on praegu lasteaed ja vanadekodu, viimane aga viia mõisahoonesse.

See provotseeris publiku seast küsimuse: “Lippasaar, palju sa mõisa müügist raha saad?”

Koolirahvas ja mitu volikoguliiget pooldasid aga esimest varianti, viidates, et kuna koolil on spordiväljakud, uued arvutiklassid ja moderniseeritud infrastruktuur, tuleks pakutavas hoones nullist alustada.

Direktori kohusetäitja tsiteeris koolilaste vanematega tehtud küsitluse tulemust – enamik pooldas kooli jätkamist üheksaklassilisena. Suur osa Põlula koolis mittekäivatest lastest ei tegevat seda objektiivsetel põhjustel: kes vajab erikooli, kes on Rägavere valda sisse kirjutatud, ent elab Tallinnas.

Maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna juhataja Aivi Must sõnas, et kooli ja lasteaia ühe katuse alla viimine on mõistlik. “Vastutus lasub ka vanematel – kui nad oma lapsi maakooli ei pane, siis ei saa kool säilida,” rääkis Must. “Kogukond peab otsustama, kui kaua põhikool säilib. See on teie kätes, siin ei saa riik ega maavalitsus midagi ette kirjutada,” lisas haridusspetsialist.

Valla hoolekogu esindaja Käthlin Pakkani sõnul on hoolekogu seisukoht, et kool peab säilima põhikoolina, mitte neljaklassilisena. “Viiendas klassis tulevad erialaained, aga algkoolis ei pruugi õppekavad ühtida. See asetaks lapse uues koolis halba olukorda. Tal kaovad nii klassijuhataja kui turvaline keskkond,” lisas Pakkan.

Põlula kooli õpetajad kinnitasid, et kõige hullem on teadmatus. “Kui lapsevanem küsib, kas kool jääb, ja me ei oska lihtsalt vastata,” lisas õpetaja Merje Kallip.

Kuna vallavalitsus soovis, et kool võtaks ette samme laste arvu suurendamiseks, ütles ta, et plaanis on loodusõppe süvendamine.

“Mõned lapsed vajavadki rahulikumat keskkonda. Tuli linnast üks laps, kes suures koolis hakkama ei saanud – siin saab ilusti hakkama,” rääkis õpetaja.

Kolme lapse isa Olari Valter ütles, et just haldusreformi silmas pidades oleks tark luua tugev kohalik kogukond, mitte lõhkuda infrastruktuuri. “Kui kaob kool, kaovad õpetajad, tõenäoliselt kolivad lapsevanemad linna – see tähendab, et omavalitsusel jäävad maksutulud saamata,” rääkis Valter.

Vallavalitsuse otsus saadeti töökomisjonidesse, kes detaile arutavad ning arvutavad, kui palju läheks maksma lasteaia kolimine mõisahoonesse, kui palju kooli toomine lasteaiahoonesse ja vanadekodu viimine mõisahoonesse.