Sotsiaaltöötajatel on üha vähem aega tegeliku töö tegemiseks. Lisaks autojuhiks olemisele kipuvad nad ka paberitöösse uppuma. Päris suure panuse sellesse annab näiteks politsei.
Politsei reeglid sunnivad paberit määrima (3)
3. mai 2016, 07:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Omavalitsusjuhid on pahased, et politsei nõuab oma sisejuhendiga linnadelt-valdadelt vastuseid nende saadetud kirjadele, mis räägivad lähisuhtevägivallast.
Piirkonnapolitseinik Jaagup Nõmmeloo rääkis, et korduva lähisuhtevägivalla puhul samade isikute vahel on tulenevalt sisejuhendist piirkonnapolitseinikul kohustus teavitada sellest omavalitsust.
Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liidu esimees ja Rakvere linnapea Mihkel Juhkami sedastas, et olukord, kus üks ametiasutus on pannud oma sisejuhendiga teisele kirjadele vastamise kohustuse, on pisut kummaline. “Kas on ikka otstarbekas, et kulutame näiteks Rakveres paar-kolm inimtööpäeva pelgalt politsei kirjadele vastamisele?” küsis Juhkami ning leidis, et sotsiaaltöötajad võiksid sellel ajal hoopis sisulist tööd teha.
Rakveres on paberimajandus sotsiaaltöös muutunud juba nii koormavaks, et on tekkinud veel ühe sotsiaaltöötaja palkamise vajadus. Paberitööle kulub juba enam kui pool tööajast.
Juhkami rääkis, et mõne vägivallatseja kohta tuleb kümme või rohkemgi kirja, millele linnavalitsus peab reageerima.
“Ja mina käin kümme korda tema ukse taga. Tihti on nii, et tuleb palgapäev ja jälle tuleb minna,” kõneles Jaagup Nõmmeloo.
Sõmeru vallavanema Peep Vassiljevi hinnangul on kirjavahetus muutunud koormavaks nii politseile kui omavalitsustele. “Sotsiaaltöötajad tulevad hea meelega politseiga koduvisiidile kaasa ja aruandluse saaks ju mingil moel ühitada,” pakkus Vassiljev.
Nõmmeloo sõnul on politsei koostöö sotsiaaltöötajatega hea ning väiksemas kogukonnas on suhteliselt lihtne ühiseid visiite ette võtta, kuid suuremates kohtades võib see keerukaks osutuda. Mihkel Juhkami lausus, et koostöö politseiga on selles valdkonnas hea, kuid bürokraatiat oleks vaja kindlasti vähendada.
Sõmeru vallavolikogu esimees Maido Nõlvak leidis, et politsei võiks partneritega ikka eelnevalt käitumismudelid kokku leppida.
“Asi ei peaks olema ühepoolne,” lausus ta.
Nõlvak, kes on hiljuti loodud maakonna turvalisuse nõukogu liige, lubas teema tõstatada järgmisel nõukogu koosolekul, ning et asi selgem oleks, ka politseile konkreetsed kirjavahetuse näited esitada.
Jaagup Nõmmeloo aga sõnas, et edastab probleemi kindlasti oma ülemustele Ida prefektuuris.