Lugenud 26. aprilli Virumaa Teatajas härra Arvo Antropovi artiklit nimega Vastukaja, tekkis Rakvere Haigla omanike ringis mitmeid küsitavusi, kuidas, mis õigusega ning millele toetudes esitas lugupeetud ning juba kaua ettevõtluses toiminud juht arvamusavaldusi teise ettevõtte majandusliku toimetuleku kohta.
Lisaks on Rakvere haigla ja ka teisi meditsiinitöötajaid hämmastanud meditsiiniliste teenuste ja nende kättesaadavuse käsitlus nimetatud arvamusloos.
Rakvere Haigla poolt kinnitame, et oleme jätkuvalt tegutsev ning jätkusuutlik eriarstiabi ja muid meditsiiniteenuseid osutav ettevõte, kus lisaks arstiabile on kättesaadavad kaks röntgeni, kompuutertomograafia, laboratoorium ja muu uuringubaas. Maakonna meditsiini vajadused üldhaigla kompetentside ulatuses on valdavalt kaetud vajaliku tehnika ja ettevalmistusega töötajatega ning nendel on mõistlik koormus tagamaks jätkusuutlikku majandamist.
Kui artikli autorit võis mõjutada ajakirjanduses arutlusel olev meditsiini riikliku tellimuse suunamine, mida juhib Eesti Haigekassa, siis see oli eelkõige Eestimaa üldhaiglate poolt koos tõstatatud probleem riigi poolt finantseeritava eriarstiabi kättesaadavusest, selle üleriigilisest koondamisest valdavalt Tallinnasse ja Tartusse ning nende tegevuste põhjendatusest. Oleme selle teema juures esindamas maakondade patsiente, meile igapäevaselt näha ja tunda olevaid vajadusi.
Teise olulise teemana on käsitletud meie avalikes arvamustes Eesti Haigekassa pakutud lepingumahtude ning üleriigiliselt kokku lepitud meditsiinitöötajate palgakomponentide kooskõla. On selge, et kui riik vähendab oma finantseerimist (ravijuhtumite keskmised hinnad, maht jne, mis ei taga vajaliku baasi ülalpidamiskulusid), on sellest vaja informeerida ka meditsiinitöötajaid ja patsienti ning teha seda avalikult ning võimalikult läbipaistvalt.
Majandusüksuse toimetulek seevastu koosneb paljudes mõjuteguritest ning terviktulemuse üle järelduse tegemine sellisel kombel ajakirjanduses ilmunut selgelt analüüsimata ei ole kohane. Liiatigi avaldada arvamust heas mõttes konkurendi tegevuse üle.
Loodame, et maakondlik koostöö erinevate meditsiiniteenust osutavate ettevõtete vahel ei saa sellest liialt häiritud, mis tooks kaasa patsiendi teenuste kättesaadavuse halvenemise. Omalt poolt on Rakvere haigla tegemas jätkuvat koostööd nii maakonna, kui ka teiste piirkondade raviasutustega, toomaks teenust patsiendile võimalikult lähedale.
Lisaks oleme pakkumas erinevaid tasulisi teenuseid, mis võiks mingiski ulatuses katta riikliku tellimuse tagasitõmbumist ja vähemalt maksujõulisemale elanikkonnale parandada teenuse kättesaadavust.
Eeldame, et meditsiini teemadel sõna võtjad on oma arvamusi avaldades edaspidi professionaalsemad ning tuginevad sisulistele teemadele, spetsialistide arvamustele ja selgitustele.